Foto: Margrethe Fighteri pukseerimisest.
Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus registreeris 2018. aastal kokku 286 merepäästejuhtumit ning abi vajas 739 inimest. 2017. aastal registreeriti kokku 278 merepäästejuhtumit ja abi osutati 570 inimesele.
"Muret tekitab hätta sattunute hulga kasv. Tihtilugu arvatakse, et merel midagi ei juhtu, kuid tasub siiski mõelda, et merel on vahemaad oluliselt suuremad ning hätta sattudes tähendab see paraku ka ooteaega, kuna kiire abi saabumine võtab kordades rohkem aega kui maismaal," ütles Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.
Kutseliste ja vabatahtlike merepäästjate poolt päästeti eelmisel aastal 598 inimest, ise pääses 130, hukkus üheksa ja teadmata kadunud on kaks inimest. Õnnetusseisundina käsitletud olukordi oli 45 ja nendes vajas abi 227 inimest. Õnnetusseisundi puhul on tegemist olukorraga, kus inimest, laeva või muud sõidukit ähvardab oht ning viivitamatult on vaja abi.
"Selleks, et meresõit oleks turvaline, saavad vee peal liiklejad ise palju ära teha. Enne veele minekut tuleb end hoolikalt sõiduks ette valmistada ja ära teha kaarditöö. Alati tuleb kaasa võtta piisav kütusevaru, hooldada korrektselt veesõidukit, loomulikult tuleb kasutada päästevahendeid ning mitte ületada pardale lubatud reisijate arvu. Ka talvised väljakutsed näitavad, et valitsevat olustikku ei osata hinnata. Tihti tahetakse jää peal minna vahetult pärast selle tekkimist, kui see veel ei kanna," ütles Kohtla.
Merel juhtus enim sündmusi Põhja ja Lääne prefektuuri vastutusalas. Kõige rohkem teatati merevalvekeskusele ilmastikuga seotud juhtumitest ning juhitavuse kaotanud või tühjalt triivivast paadist. Samuti oli rohkesti teateid punasest signaalraketist ning vee- ja õhusõiduki personaalse avariipoi aktiveerimisest.
Enim sattus inimesi ühe sündmuse käigus hätta 6. aprillil, kui Peipsi järve jääle tekkis Varnja piirkonnas umbes 200 meetri laiune pragu, mille tõttu jäi järvejääle lõksu suur hulk kalastajaid. Sündmuskohale suunati kolm Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hõljukit, kes asusid jääprao taha lõksu jäänuid üle prao transportima. Samuti suunati piirkonda PPA lennuk, et kaardistada seal valitsevad jääolud ja hätta sattunud inimesed. Sündmusel olid abis ka ATV, paaditoimkond ning kohalikud elanikud. Kokku toimetati kaldale 144 inimest, ükski inimene meditsiinilist abi ei vajanud.
Mõned näited 2018. aasta sündmustest:
6. veebruaril kell 12.07 teatati, et Pärnumaa Munalaiu sadama lähedal vajus läbi jää väikebuss. Õnnetuses hukkus neli inimest ja pääses kaks. Ametlikku jääteed selles kohas ei olnud. Hiljem selgus, et bussi juhtinud noormees oli joobes. Jää oli vaid mõni sentimeeter paks ja õhuaukudega.
12. augustil kell 12.05 teatati merevalvekeskusele, et Kaevatsi laiu juures on tugeva tuule tõttu hätta sattunud 14 kajakki koos 14 inimesega. Sündmuskohale suunati Kärdla ja Haapsalu merepäästeüksused ning Kärdla ja Käina päästjad, samuti PPA laev Valve ja kopter. Õnneks jõudsid inimesed omal jõul Kaevatsi ja Saarnaki laiule. Nendaga oli kõik korras, puhkasid ja sõitsid hiljem edasi. Päästjad ja merepäästjad jäid neid piirkonda turvama.
2. novembril kell 17.28 teatati merevalvekeskusele, et 1,5 tundi tagasi oli seltskond paadiga sattunud Lämmijärvel Laaksaare sadamast umbes 5 kilomeetri kaugusel kaldast madalale. Paadis oli teataja hinnangul 9 või 10 inimest, eludele ohtu ei esinenud. Inimestel puudus päästevarustus ja paadil puudusid navigatsioonituled. Merevalvekeskus suunas piirkonda Varnja ja Mehikoorma merepäästeüksused. Abivajajatega saadi kella 19 paiku visuaalne kontakt. Kell 19.30 õnnestus alus madalalt vabastada ja asuti pukseerima Laaksaare sadamasse. Kinnitatud andmetel viibis paadi pardal 11 inimest ning keegi neist meditsiinilist abi ei vajanud.
12. novembril kell 11.51 teatas süvendaja Margrethe Fighter 4-liikmeline meeskond, et nad seisavad ankrus Kübassaarest ida poole, ent ankur ei pea ja laev triivib kaldale lähemale. Laeval olid mootoriprobleemid ning üks ankur oli juba ära lõhutud. Merevalvekeskus suunas sündmuskohale PPA laevad Kindral Kurvits ja Valve, samuti Haapsalu merepäästeüksuse. Tuule kiirus ulatus piirkonnas kuni 18 m/s. Järgmise päeva varahommikul olukord halvenes, kuna hädas oleva aluse ankur purunes ning laev hakkas madalale triivima. Kuna Riiast tellitud puksiir polnud veel kohale jõudnud, alustas Kindral Kurvits hädapukseerimist. Puksiirile anti süvendaja üle alles pärastlõunal, kui ilmaolud olid piisavalt paranenud.
Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti teade
