3. jaanuaril 2019. a. ilmus Postimehes artikkel valeväitega, et Eesti rannikule hakatakse matma uraani. Selline väide ei vasta tõele. Kaalumisel on Silmeti ohutuks muudetud tootmisjääkide ja põlevkivituha segu kasutamine Sillamäe sadamaehitusel. Vastavalt teadlaste uuringute tulemustele on see keskkonnanõuete täitmisel keskkonnale ohutu tegevus.
Momendil pole ühelgi ettevõttel Keskkonnaametilt luba põlevkivituha ja Silmeti tootmisjääkide kasutamiseks Sillamäe sadama ehitusel. Tänase seisuga on NPM Silmet OÜ esitanud Keskkonnaametile taotluse hakata taaskasutama põlevkivituhka, kuid menetlus on alles algusjärgus. Kuigi põlevkivituhk määratakse ohtlikuks jäätmeks tema pH-taseme ja võimalike raskemetallide sisalduse tõttu, tohib kontrollitud põlevkivilendtuhka, mis sisaldab raskemetalle seadusandlusega lubatud koguses, kasutada ka täna erinevateks tegevusteks, näiteks meie põldude lupjamiseks.
Silmeti tootmisjäägid ohutustatakse, mille tagajärjel materjal pole enam kiirgusohtlik. Aine ohutustamise järel on tegemist tootmisjäägi ning põlevkivituha seguga, mille kasutamine sadama ehitusel on sisuliselt neutraliseeritud jäätmete taaskasutamine. Seetõttu kaalubki Keskkonnaamet kindlate tingimuste täitmisel loa andmist materjali kasutamiseks sadamaehituses.
"Kui anname loa, tohiks Sillamäe sadama ehitusel kasutada ainult ohutustatud ja vähemalt kuus kuud kivistunud segu. Neutraliseerunud põlevkivituha ja tootmisjäägi segu on inertne materjal, millest ohtlike ainete leostumise võimalus on erinevate teadlaste uuringute tulemuste kohaselt minimaalne. Näiteks Tartu Ülikool viis läbi uuringud tootmisjäägi käitumise kohta põlevkivituhas ning määras ära vahekorra 1:300, mil jääk on keskkonnale ohutu. Silmeti loa menetluse käigus selgubki, kas üldse ja kui, siis millistel tingimustel Keskkonnaamet seda tegevust lubaks," selgitas Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.
Lisaks kiirgusohutusega seotud rangetele nõuetele on ehitusel kasutatavale segule seatud ka karmid ehituslikud ja keskkonnaalased nõuded, et vähendada veelgi võimalust ohtlike ainete leostumiseks merre. Näiteks on kai ehitamisel kai põhi ja ääred piiratud loodusliku materjaliga, et vältida ohtlike ainete võimalikku leostumist vette. Samuti on põlevkivituha kasutamise kogusele määratud kindel limiit ja muud ehituslikud erisused, et kindlustada täielik keskkonnaalane kaitse.
Allikas: Keskkonnaameti pressiteade
