Erakordselt soe sügis on toonud viljapuuaedade omanike hinge väikese ärevuse, sest detsembrikuistest plusskraadidest ninapidi veetud taimed on hakanud õiepungi paisutama ega mõtlegi talveunne suikuda.

Kui nüüd külmad ärkvel pungad ära võtavad, kas siis tuleval suvel marju, õunu, ploome, kreeke enam oma aiast ei saagi? Ja mis juhtub noorte istikutega ning alles mõne aasta vanuste viljapuuaedadega, nagu neid uutes eramurajoonides arvukalt on?

Kas mõne aasta taguse istutustöö viib pakane kaasa ja noortel majaomanikel tuleb järgmisel suvel otsast alata?

Räpina aianduskooli õppejõu, mitme viljapuualase raamatu autori Jaan Kivistiku kinnitusel pole kartuseks alust. Enamgi, tippaednik ennustab tulevat hea puuvilja-aasta ning soovitab pärnumaalastel istutada aedadesse julgemini viinapuid.

Jaan Kivistiku sõnul ei maksa Pärnumaal karta viljapuuaedades sündivat suurt kahju isegi siis, kui ilm peaks pärast erakordselt sooja sügist järsku väga pakaseseks muutuma.

“Pungade enneaegset puhkemist kurdetakse ajakirjanduses peaaegu igal sügisel,” lausus Kivistik. “See on levinud, kuid üldiselt põhjendamatu kartus.”
 

Kivistiku ütlust mööda on kartus mingil määral põhjendatud Siberist pärinevate taimede puhul, nagu seda on söödav kuslapuu ja mõni mustsõstrasort.

“Söödaval kuslapuul on küll tänavu üsna palju õiepungi puhkenud, aga enamik neist jääb siingi kevadet ootama ja järgmise aasta saaki see oluliselt ei mõjuta,” ennustas aiandusõppejõud. “Soe sügis pole üldiselt taimedele ohtlik.”
 

Kivistik selgitas, et pungade enneaegset puhkemist takistab nende sügavpuhkus.

“Sügavpuhkus on tingitud pungades sisalduvatest kasvuainetest, mis lagunevad külmade mõjul talvel. Et külmasid pole olnud, ongi enamik pungi alles sügavpuhkuses,” ütles Kivistik.
 

Kivistik lisas, et soojade ilmade tõttu võib osa pungi sügavpuhkusest ärgata küll, kui soe on vaheldunud järsu külmapuhanguga.

“Need enneaegu puhkenud pungad on muidugi hukule määratud,” sõnas Kivistik. “Aga see on looduslik valik: rumalamad pungad hukkuvad ega too järglasi.”

Hea aasta tuleb

Kivistiku arvates võib meid tuleval suvel ees oodata hea saagiaasta, mitte viljapuuaedade kidumine.

“Et meil oli tänavu kehv puuvilja-aasta, ootame järgmisel suvel suuremat saaki,” selgitas Kivistik. “Tänavune põuane suvi polnud taimedele hea, kuid pikk sügis oma sademetega mõjus soodsalt. Võrsed valmisid korralikult ja peaksid hästi talvituma.”
 

Kivistik märkis siiski, et kui peaks tulema erakordselt külm talv, on see taimedele muidugi ohtlik, aga Pärnumaal vähem kui näiteks Kagu- või Lõuna-Eestis.

“Kui talvel peaks tulema rohkem kui 30 kraadi külma, järgnevad taimede külmakahjustused, aga selline külm pole Pärnumaal just sagedane,” arvas Kivistik.

Õhutemperatuuri kõikumistest suuremat ohtu näeb aiandusõppejõud hoopis mujal.

“Noori viljapuid tuleb talveks kaitsta jäneste ja hiirte eest,” toonitas Kivistik. “Selleks sobivad müügil olevad plastvõrgust tüvekaitsed, mis seotakse ümber tüvede. Need kaitsevad noorte puude tüvesid ka varakevadise päikese eest.”
 

Soovitus pärnumaalastele

“Soovitan Pärnumaal istutada koduaedadesse rohkem viinapuid, aprikoosi- ja isegi virsikupuid, sest teil on sooja rohkem kui mujal Eestis ja soojanõudlikumate ning külmakartlikumate viljapuude kasvatamine peaks õnnestuma,” üllatas Kivistik, kes on Eestis tuntust kogunud kohalike viinamarjasortide propageerija, aretaja ja kasvatajana. “Parimad viinamarjasordid vajavad Pärnumaalgi talveks katmist, aga see pole liaanide puhul eriti keeruline.”

Samal ajal on aedniku arvates erakordselt soojadel sügistel kaitsetumad just põhjapoolsematel aladel aretatud sordid, olgu või marjapõõsad, sest need lasevad end kergemini loodusel ninapidi vedada ja hakkavad enne talve pungasid paisutama.