22. detsembril on talvine pööripäev, kell 02.23 algab astronoomiline talv.
Põhja-Eesti päev on siis vaid kuus tundi pikk, Lõuna-Eestis jätkub valgust veerand tunni võrra rohkem.
Samal ajal erineb päeva pikkus ka lääne-ida suunas liikudes: ida pool vältab pimeduse võim pikemat aega.

Talvist pööripäeva on alati tähtsustatud kui sümboolset valguse võitu pimeduse üle.

Arhiiviandmeid uskudes süüdati vahaküünlad jõulupuul esimest korda 1441. aasta talvisel pööripäeval. See ajalooline jõulukuusk oli Tallinnas.

Loe lisaks: Aedniku kaheksa aastaaega.

Aiatark OÜ

Veel talvise pööripäeva kohta:

Meie kliimavöötmes on talvine pööripäev olulisim ja psühholoogiliselt positiivseima sisuga tähtpäev aastas. Päevad enam ei lühene, selle üle aga on ju põhjust rõõmu tunda. Pööripäev tähistab hetke, mil valgus sünnib kesk pimedust uuesti ning päike annab esimese märgi sellest, et ees ootavad palju meeldivamad aastaajad. Erinevad tsivilisatsioonid tähistasid ja tähistavad traditsioonilist aastavahetust vägagi erinevatel aegadel, olgu siis Niiluse üleujutuste rütmist tulenevalt, külvihooaja algust märkivalt või hoopiski tähistamaks sügisest viljakoristuse lõppu. Rõhuasetus hetkele, millest alates päike hakkab taas kõrgemalt käima, viis omal ajal meie kultuuriruumis isegi selleni, et kogunisti Kristuse sünnipäev nihutati talvisele pööripäevale. Küllap sellepärast, et talvisel pööripäeval, nii nagu ka jaanipäeval, on inimeste jaoks mingi loodusest tulenev, ürgne põhjendus, ongi ta meis, sõltumata tema välise vormi muutumisest, sedavõrd tugevalt kinnistunud.
Allikas: ajaleht Meie Maa 21.12.2006