Eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas mõjutavad eri taimeliigid ning maakasutus kõdra-peitkärsaka ja tema parasitoidide peremeestaimede otsingu edukust. "Märkimisväärselt kõrge (üle 80%) oli kahjuri parasiteerituse tase õlirõikal, millel domineerisid munaparasitoidid. Seevastu olid teistel taimeliikidel ülekaalus vastseparasitoidid," kirjeldas Kovács. Seega on õlirõikal potentsiaali olla bioloogilist tõrjet toetav peremeestaim, mis suurendab parasiteerituse taset ja liigilist mitmekesisust ning pakub elupaiku ja peremeesorganisme ka vähem arvukatele parasitoidiliikidele.

Lisaks selgus tööst, et talirapsi põllu läheduses paiknevad rohtsed põlluservad tõstsid nii kõdra-peitkärsaka parasiteerituse taset kui ka suurendasid kahjustuste ulatust. Kahjustusi suurendasid ka kuni 1 kilomeetri kaugusel asetsevad alad. "Kahjustuse tase oli kogu uurimisperioodi jooksul madal ja ei ületanud tõrjekriteeriumi. Samal ajal oli aga ka parasiteerituse tase märkimisväärselt kõrge (kuni 87%) ja täiesti piisav selleks, et hoida kõdra-peitkärsaka arvukus allpool majanduslikku kahju tekitavat taset," lisas Kovács.

Teadmine, et looduslikult esinevad parasitoidid piiravad tõhusalt kõdra-peitkärsaka arvukust, on Kovácsi sõnul väga väärtuslik informatsiooni rapsikasvatajatele, tõestades, et uuritud kahjuri vastu ei ole rapsipõldudel vaja kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid. "Uuringu tulemused täiendasid oluliselt meie teadmisi nii kõdra-peitkärsaka kui ka tema parasitoidide leviku bioloogiast ning neid teadmisi saab rakendada ka jätkusuutlikus kõdra-peitkärsaka tõrjes," lõpetas ta.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 12. detsembril algusega kell 10.00 metsamajas, Kreutzwaldi 5, ruumis 2A1. Doktoritöö juhendajad on dotsent Eve Veromann ja professor emeritus Anne Luik ning oponent prof. József Kiss (Szent István University, Ungari).

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade