Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 7. detsembril Euroopa Liidu institutsioonide juhtidele avaliku pöördumise, millega kutsutakse üles ELi ühise põllumajanduspoliitika raames makstavaid otsetoetusi liikmesriikide vahel õiglaselt jaotama. Ühtlasi korraldavad Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid 13. detsembril kell 10-13 Brüsselis Schumani väljakul meeleavalduse, et nõuda ausaid konkurentsitingimusi Euroopa ühisturul.
"Algsed ajaloolised referentstasemed, mille põhjal Eesti otsetoetused on arvestatud, ei peegelda adekvaatselt meie tootjate praegust olukorda ja tootmiskulusid. Meie põllumehed on uhked, et nad on ELi kodanikud, mistõttu on ka õiglastel tingimustel toimiv Euroopa ühisturg meie põllumeestele nii oluline," rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on arusaamatu, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide põllumeestelt saab oodata, et nad suudaksid püsida konkurentsis ja majandada kõrgemate tootmiskuludega kui enamus teiste liikmesriikide tootjaid, samas kui meie tootjate otsetoetused on teistest palju madalamad. Meie põllumajandustootjad peavad vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste ELi riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem.
ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid arutavad 13. detsembril Euroopa Ülemkogu kohtumisel esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat.
Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile, Euroopa Komisjoni presidendile Jean Claude Junckerile ja Euroopa Liidu eesistujamaa Austria liidukantslerile Sebastian Kurzile ülemkogu eel saadetud avalduses märgitakse, et Balti riikide põllumehed on alates kolme riigi ühinemisest ELiga 2004. aastal saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et otsetoetuste maksmise aluseks on referentsperiood ajast, mil Balti riikide põllumajanduses toimus üleminek endiselt sotsialistlikult süsteemilt vabaturumajanduse põhimõtetele ning kolme riigi põllumajandus oli täielikus madalseisus. Vaatamata pidevatele poliitilistele püüdlustele saada üle sellest ajaloolisest anomaaliast on Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase jätkuvalt kõige madalam ELis. Seda ka vaatamata asjaolule, et kolme Balti riigi põllumajanduse tootmiskulud on ELi keskmisest kõrgemad. Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase moodustab praegu vaid 54-60% ELi keskmisest, samas kui nende riikide tootmiskulude tase moodustab vastavalt 129% Eestis, 112% Leedus ja 113% Lätis.
Kahjuks jääb sellel ÜPP perioodil saavutamata Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013 istungil üksmeelselt kokkulepitud suunis, et "hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama vähemalt 196 eurot hektari kohta taseme nominaalhindades". Veelgi enam, komisjoni poolt aastateks 2021-2027 tehtud ettepaneku kohaselt jääb otsetoetuste õiglase jaotamise eesmärk ka järgmisel eelarveperioodil saavutamata. Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta juunis tehtud ettepaneku kohaselt jõuab Balti riikide toetuste tase 2027. aastaks vaid 77%-ni ELi keskmisest. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama 100% õiglased tingimused.
Meeleavaldusel osalevad Eestist nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid. Balti riikide põllumeestele on võimalik toetust avaldada ka Twitteris @BalticFarmers ja Facebookis ning nõuda nõukogult @EUCouncil #fairCAP #DontCAPfairness
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 11.12.2018 pressiteade
