"Algav nädal kirjutatakse ajalukku kui nädal, mil langetati kliimasaatuslikud otsused. Pariisi leppe vastu võtmisest on kolm aastat. Kliimaleppega kohanemise aeg on läbi, algab tegutsemise etapp," selgitas Kiisler konverentsi olulisust. "Üks asi on kõik poliitikute tasandil sõlmitavad kokkulepped, kuid kandva rolli kliimamuutuste leevendamisel saavad absoluutselt kõik."

Kiisler lisab, et Eesti võtab kliimaküsimusi ja Pariisi kokkuleppe täitmist tõsiselt. Vahepealsetel aastatel on tehtud kliima valdkonnas palju tööd nii Eestis kui Euroopa Liidus. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise ühiste eesmärkide kokku leppimine 2030. aastaks Euroopa Liidus oli ühtlasi üks prioriteetidest ka Eesti eesistumise ajal. "Eesti eksperdid on teinud enne konverentsi ning tolle esimesel nädalal palju tööd selle nimel, et Pariisi kokkuleppe reeglid oleksid õiglased ja toetaksid leppe elluviimist."

Konverentsi teisel nädalal jätkub tehniline töö Pariisi kokkuleppe reeglistikuga, millega paralleelselt toimuvad ka poliitilised arutelud. Üks olulisim on teisipäeval toimuv kõrgetasemeline poliitiline dialoog ehk nn Talanoa dialoog. See on sündmus, kus riigid jagavad kogemusi ja positiivseid näiteid oma kliimaalasest tegevusest. Teisisõnu esitletakse oma maa edulugusid.

"Eestil on palju, mille üle uhke olla. Meie innovatsioon ei ole ammu enam vaid oma riigi keskne ning ÜRO kliimakonverentsil jõuavad Eesti nutikad lahendused veelgi suurema publikuni," lubab minister Kiisler, kes kavatseb Talaona dialoogil välja tuua positiivseid näiteid nii meie digitaalühiskonnast kui ka kodanikualgatustest.

Talanoa dialoogi peamine eesmärk on mõista, kui kaugele on Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide täitmisega jõutud, ning suunata kokkuleppe osalisi seadma ambitsioonikamaid eesmärke. Lisaks ministritele osalevad dialoogis ka linnade, ettevõtjate ja ka ühenduste esindajad.

Ametlike läbirääkimistega paralleelselt toimuvad konverentsil kliimaalaseid lahendusi ja tegevust propageerivad üritused, mis toovad kokku valitsused, ettevõtted, teadlased, valitsusvälised organisatsioonid.

Oma ürituse korraldab kliimakonverentsil neljapäeval, 13. detsembril ka Eesti. Kõrvalüritus keskendub inimeste spordi abil kliimadiskussiooni kaasamisele. "Sport tervikuna on valdkond, mis saab tänu paljuarvulise publikule ja suurele tähelepanule olla mitmete kliimasõbralike lahenduste propageerija," märkis kõrvalürituse korraldaja, Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat. "Neljapäevasel üritusel tutvustame, kuidas mõjutavad kliimamuutused meie lemmikspordialasid ning kuidas saavad sportlased aidata kliimamuutuste vastu võidelda,". Raamat lisas, et aukülaliseks on Eesti üritusele oodata Venemaa hokilegendi Vjatšeslav Fetissovit.

Veel on Eestil kavas ka mitmeid kahepoolseid kohtumisi erinevate riikide keskkonnaministritega.

Katowice kliimakonverentsi (COP24) taust

COP24 eesmärgid

- Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua leppe rakendamiseks vajalikud reeglid (nö rulebook), millega pannakse paika, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.

- Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide solidaarsusel ning eri dimensioonide vahelisel koostööl. Kõik peavad olema valmis panustama selleks, et eesmärk läbi muutuste tõhusamalt saavutada.

- Suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist edastada ning eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita.

- Kokku leppimist vajavad ka arenguriikide kliimapoliitika tegevuste rahastamise põhimõtted.

Olulisemad Pariisi kokkuleppe reeglistiku elemendid on:

· riiklikult kindlaksmääratud panuseid (ehk riikide lubadusi) kaardistav teave;

· läbipaistvus- ehk aruandlusraamistiku tingimused;

· eesmärkide suunas liikumise ülemaailmse kokkuvõtte (nö Global Stocktake) koostamise tingimused;

· kliimategevuse rahastamist puudutava teabe esitamise tingimused;

· Pariisi kokkuleppe täitmist jälgiva komitee olemus ja volitused;

· kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise mehhanismi reeglid;

· arenguriikide kliimamuutuste mõjuga kohanemise pingutuste tunnustamine;

· arenguriikidesse tehnoloogia siirde ja võimeloome tingimused.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade