EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskuse EVIKA ja KEMIRA GrowHow koostöö traditsioonilisel aastalõpu kartuliseminaril 14. detsembril Sakus ütles tuntud põllumees, seemnekartulikasvataja Kalle Hamburg välja pealkirjas toodud tõdemuse.
Taolist seminari peetakse juba 15. korda. Nagu eelmistel aastatel, on ka seekord kutsutud nii kartuli uurijad, aretajad, kasvatajad kui huvilised, kokku ikka poolesaja ringi. Seekord oli küsimus püstitatud nii: mida saaksime teha, et haigused kartulisaaki ei kahjustaks?

Saakide üle ei saa kurta
Muidugi olid käesoleva aasta kartulisaagid suuresti kinni iseäralises ilmastikus. Sordi-aretaja Aide Tsahkna Jõgevalt meenutas selle aasta eripära: pikk jahe kevad, mil kartul pandi külma ja märga mulda, kasvu ajal oli põud ja ülikõrge temperatuur, mis põhjustas taimede stressi, lehtede ja kogu põllu pruunistumist, mugulate kärbumist ja vihma saabudes mugulate uut idanemist ning mugulakettide moodustumist, samuti kasvulõhesid. Kõigist hoolimata ei saa saakide üle väga kurta, saadi nii 35-40 tonni piires hektarilt. Kuid tänapäeval on saagi kogusest tähtsam selle kvaliteet ning haigus-, eriti lehemädaniku- ja viiruskindlus. Neist lehemädanikku oli sel aastal vähe ja see lööbis hilja, kuid viirushaiguskahtlasi taimi oli rohkelt.

Viirused kimbutavad
Viive Rosenbergi ettekanne manitseski viirushaigustele taas suuremat tähelepanu osutama. Kui 80ndate lõpus võis arvata, et viirused on Eestis kontrolli alla saadud ja  1500 ha seemnepõldu  loeti viirusvabaks, siis tänapäeval, mil tuleb sisse ja levitatakse palju uusi sorte, on viiruste tuvastamine palju raskem, sest sorditi annavad viirused täiesti isesuguseid tunnuseid. Viiruste laiemat ja intensiivsemat uurimise vaja-dust märkisid mitu esinejat. Põllumajandusuuringute Keskuse esindaja Karme Petrutis õhutas samas viiruste määramise võimalust nende asutuses laiemalt kasutama.

Kartulikatsetes ilmnenud haigustest tõi Luule Tartlan esile käesoleval ekstreemaastal kartuli-närbumistõve, mis tava-liselt on soojema piirkonna häda. Sorditi olid harilikust ja mustkärnast nakatumised väga erinevad, tugevamini esines viimast sordil ´Laura`. Teadlane tõdes, et mida paremad on kartuli toitumistingimused, seda vastupidavamad on nad haigustele, isegi lehemädanikule. Kartulihaiguste tõrje algab külvikorrast, mis ei tohiks olla alla nelja aasta.

Allikas: ajaleht Harjumaa, 19.12.2006, Viivi Rehemaa