Tuleohutusreegleid teavad teoorias nii suured kui väikesed, kuid reaalsuses neid teadmiseid ei rakendata ning tihti saab tulekahjude süüdlaseks pidada just elementaarsete tuleohutusnõuete eiramist.
Seesami vara- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul näitab statistika, et peamiselt tuleb punase kuke süül tekkinud kodukahjudega tegeleda just külmal ajal. Siis registreeritakse Seesamis vähemalt kaks kergemat tulekahju kuus. Kahjuks tuleb ka ette tõsisemaid põlenguid, kus tuli võtab peredelt kodusid ja röövib ka inimelusid. Eelmise sügis-talve statistikasse mahub 3 suurt tulekahju, mille järgselt oli vaja ette võtta põhjalik maja taastamine. Suurim kahju küündis 225 000 euroni.
"Kurb tõsiasi paljude põlengute juures on see, et kiputakse eirama elementaarseid tuleohutusreegleid. Eelmisel hooajal jäid silma mitmed põleva küünlaga seotud tulekahjud. Küll jäeti neid rõdule või terrassile järelvalveta põlema, samuti meeldib inimestele küünalde ümber sättida kaunistusi ja panna nende alla aluseid, mis kiiresti tuld haaravad. Küünal võib küll järelvalve all olla, aga piisab sellest, kui hetkeks nõuab tähelepanu laps, lemmikloom, abikaasa või sõbrad ning samal hetkel on küünal jõudnud põlemisega süttivale materjalile liiga lähedale," selgitas Gilden.
Seesami kahjukäsitlejad puutusid eelmisel hooajal sellise kahjuga kokku, kus vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot.
Suurteks talvisteks ohuallikateks on ka lahtise koldega kaminad, kuhu ette kipuvad inimesed õdusa meeleolu loomiseks sättima lambanahkasid ja vaipasid. Kui aga nüüd kaminast peaks kukkuma säde, siis see kena vaip ka süttib. Kindlasti ei tohi unustada, et kaminaid ja ahjusid tuleb ka suure pakase korral kütta mõistlikult, sest ülekütmise korral võivad tekkida ahju praod ning hooldamata korstna või valede kütmisvõtete tõttu süttida tahm.
"Tundub elementaarsena, kuid küttekolle ei ole päris kindlasti mõeldud plastiku, tekstiili, ega ka liimi, lakki või värvaineid sisaldavate materjalide põletamiseks," tuletas kindlustaja inimestele meelde.
Tuleoht on olemas ka tavalise söögitegemise korral, sest süttida võib näiteks pannil olev rasv. Kuna enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on seotud just toidu kõrbemisega, soovitab kindlustaja toidu valmimise ajal kindlasti köögis viibida.
"Panen inimestele südamele, et töökorras suitsuandur aitab juba tekkinud tulekahjust või tuleohtlikust olukorrast varakult teada anda ning võib päästa nii kodu kui inimelusid. Ka vanematel inimestel ja teistel lähedastel tuleks aidata suitsuandureid kontrollida. Kahjuks selgub nii päästeameti kontrollkäikudest kui hiljuti Viljandis kolm inimelu nõudnud tulekahjust, et endiselt puuduvad kodudest suitsuandurid või on neist erinevatel põhjustel eemaldatud patareid," selgitas Gilden.
Tuleohutusreeglite meelespea algavaks talvehooajaks:
-
Ära iial jäta nii rõdul kui siseruumis põlevat küünalt järelvalveta
-
Küünlad aseta mittepõlevale alusele ja eemale kardinatest ning ära pane neile tekstiilist või muust põlevast materjalist kaunistusi külge
-
Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse
-
Ahjude ja kaminate ümbrus võiks olla puhas ja igasugune kergestisüttiv kraam tuleks sealt lähedalt eemaldada
-
Tikud peavad olema lastele kättesaamatus kohas. Ühtlasi tuleb lastele selgitada, miks ei tohi tikkudega mängida ning millised võivad olla tuleõnnetuse tagajärjed
Allikas: Turundusartikkel