"Valdavalt on nende uuenduste põhjuseks looduses aja jooksul toimunud muutused - olgu selleks siis neil aladel elutsevate kaitsealuste isendite kolimine, kaitstava maa piiride korrigeerimine, kaitsealuste liikide kadumine või lisandumine," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler kaitse-eeskirjade üle vaatamise peamisi põhjuseid. "Näiteks Võru maakonnas asuvat Sadramõtsa looduskaitseala kaitse-eeskirja oli vaja uuendada nii seal pesitseva metsise mänguala laienemise kui ka sealsete loodusväärtuste muutuste tõttu. Aga on ka väga praktilisi põhjuseid, miks me eeskirju uuendame. Näiteks Pärnumaal asuva Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendati lisaks loodusväärtuste kajastamise ajakohastamisele ka seetõttu, et tagada kaitsealal paremad võimalused puhkealade arendamiseks. Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega saime aga vastu tulla kohaliku omavalitsuse soovile võimaldada Tallinna-Pärnu-Ikla maantee äärde paremate ja turvalisemate liikumisvõimaluste loomiseks - olgu selleks siis jalgsi, rattaga või lapsevankriga liikumiseks," tõi minister Kiisler näiteid.

Pärnu linnas asuva Niidu maastikukaitseala puhul muudeti kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja tsoneeringut. Alal kaitstakse metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, niidukooslusi, kaitsealuseid liike - kassikakku ja käsitiivalisi ning nende elupaiku. Kaitsealalt arvatakse välja alad, kus ei esine kõrgeid loodusväärtusi ega kaitsealuseid liike. Niidu maastikukaitseala pindala on 68,1 hektarit.

Pärnumaal Häädemeeste vallas asuvas Pärnu maastikukaitsealal muudeti kaitse-eesmärke, piire ja kaitsekorda, et säilitada ala puhkeväärtus ja tagada metsaelupaigatüüpide jätkuv kaitse. Kaitsealast on välja jäetud servaalad, kuhu ei jää kaitsealuseid liike ja väärtuslikke elupaiku. Maastikukaitseala pindala on 510,9 hektarit.

Ida-Virumaal Vaivara vallas muudeti olemasoleva Vaivara maastikukaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikke pinnavorme ja maastikku - Vaivara Sinimägesid, elupaigatüüpe (vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo lehtmetsad) ning kaitsealust samblaliiki kurrulist tuhmikut ja selle kasvukohti. Kaitseala pindala on 85,5 hektarit.

Ida-Virumaal Alutaguse vallas Iisaku maastikukaitsealal muudeti olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüpi: kaitsealuse pargi ja kaitsealuse liigi elupaikade baasil moodustati maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge ja maastikuilmet, metsakooslust, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike, kaitsealust taimeliiki kaunist kuldkinga ja loomaliiki lendoravat ning nende elupaiku. Iisaku maastikukaitseala pindala on kokku 58,5 hektarit.

Võru maakonnas Rõuge vallas moodustati 322 hektari suurune Sadramõtsa looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri seal elutseva metsise ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks.

Sadramõtsa looduskaitseala on 2005. aastast kaitse all olnud Sadramõtsa metsise püsielupaigana. Kaitseala eesmärkideks lisanduvad haruldased ja ohustatud looduslikud elupaigatüübid -vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning rabad koos nokkheinakooslustega.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade