Neljapäeval, 14. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis määratleb pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks.

“Tegemist on väga pikaajalise ettevaatamisega kogu meie elukeskkonna arendamisele, seejuures tuleb silmas pidada kõiki olulisi keskkonnaseisundit mõjutavaid valdkondi,” ütles keskkonnaminister Rein Randver. “Näiteks tuleb senisest veelgi enam tähelepanu pöörata jäätmete tekke ennetamisele, nende korduvkasutusele ja seeläbi nii loodusvarade kui ka raha säästmisele. Samuti on tähtis säilitada Eesti mitmekesine loodus, avardades võimalusi selle imetlemiseks ja erinevaks kasutamiseks.”

Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2030 on oluliselt vähendatud jäätmete ohtlikkust; saavutatud pinna- ja põhjavee hea seisund; maavarasid kasutatakse säästlikult ja kaevandatakse keskkonnasõbralikult; metsakasutuses hoitakse tasakaalus majanduslikud, sotsiaalsed, ökoloogilised ja kultuurilised vajadused; tagatakse nii kala- kui ka ulukivaru hea seisund ja liigiline mitmekesisus; toodetakse erinevatel energiaallikatel põhinevat elektrit; järkjärgult kõrvaldatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamises mittelooduslikud osoonikihti kahandavad ained; välja arendatakse efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem ning ohutu kergliiklus; välis- ja sisekeskkond peab olema tervist säästev ja toetav jne.

Keskkonnastrateegia on Riigikogus 2005.a heaks kiidetud strateegia “Säästev Eesti 21” elluviimise eelduseks keskkonnavaldkonnas.

“Seega on keskkonnastrateegia puhul tegemist olulise tähtsusega riigielu küsimusega, mis vajab nii loodus- kui ka inim- ja kultuurikeskkonna arengute terviklikku mõistmist ja käsitlust,” üldistas Randver. “Strateegia eesmärgid on olulised, tagamaks elukvaliteedi ühtlast tõusu.”

Kuivõrd 25-aastane perspektiiv nõuab suurt üldistuse taset, korraldatakse strateegia elluviimist lühemaajaliste rakenduskavade ehk keskkonnategevuskavade kaudu, millest järgmine on koostatud seitsmeks aastaks (2007-2013).

Keskkonnastrateegia koostamiseks moodustati mitu töörühma, mis keskendusid loodusvarade säästlikule kasutamisele ja jäätmetekke vähendamisele, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisele, kliimamuutuste ärahoidmisele ja õhu kvaliteedi tagamisele ning väliskeskkonnast tulenevatele terviseriskidele (müra, saasteained, radoonitase, joogi- ja suplusvee kvaliteet jne).

Keskkonnastrateegia koostamisel osalesid Keskkonna-, Sotsiaal-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Rahandus-, Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeerium, omavalitsusliidud (Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit), akadeemilised ringkonnad (Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon), ettevõtjad (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) ja valitsusvälised organisatsioonid (Keskkonnaorganisatsioonide Koda, Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Looduskaitse Selts).

“Strateegia elluviijate ring on aga märksa laiem, sest eesmärkide saavutamine eeldab meie kõigi - nii Eesti elanike kui ka siin tegutsevate ettevõtjate - panust. Ja loomulikult sõltub meie elukeskkonna seisund nii Eesti naaber- kui ka kaugemates maades ja meredel toimuvast, samas mõjutame meie oma naabreid,” ütles Randver.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.12.06 pressiteade