"Kõige lihtsamalt öeldes - meie lõhekvoot Soome lahes on kogu aeg olnud üsna väike, seda tulenevalt lõhevarude halvast seisundist. Et aga meie jõupingutused lõhejõgede tervendamiseks on vilja kandnud, on lõhe arvukus iga aastaga suurenenud. See aga omakorda tähendab seda, et kvoot täitub kiiremini," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Lõhe satub võrkudesse enamasti kaaspüügina - olgu siis koos meriforelli, merisiia või lestaga. Kvoodi ammendumine tähendaks ühtlasi püügipiirangut ka noile.

Selleks, et karm lõhepiirang teiste kalade püüdmist ei mõjutaks, tegi Eesti ettepaneku tõsta osa oma Läänemere avaosa kvoodist Soome lahte juurde. "Eestil on Läänemeres kaks lõhekvooti - avaosa oma on ligi 2000 kala ja Soome lahe oma umbes 1000. Kuna avaosa kvoodist püütakse tegelikkuses välja vaid 30% ning Soome lahe kvoot täitub juba enne hooaja lõppu, on igati loogiline võtta sealt, kus jääb üle, ning lisada sinna, kus on puudu," avas Kiisler lõhekvoodi tagamaid.

Nii oli Eesti ettepanek tänasel kalanõukogul tõsta Soome lahe 1000-pealisele lõhekvoodile Läänemere avaosa omast 400 kala lisaks. "Nii saame järgmisel aastal kokku püüda umbes 1400 kala, millest peaks piisama, et teiste kalade püük saaks rahus jätkuda," tõdes Kiisler. Kui aga peaks juhtuma, et ka seegi kvoot täitub kiiremini kui vaja, siis saab teha vahetuskaupa Soomega.

Keskkonnaminister lisas, et selline paindliku jaotamise ettepanek oli Läänemere ajaloos esimene, mis läbi läks. Usutavasti saame seda nüüd ja edaspidi kasutada.

Lõhekvoot polnud aga ainus, mis kalandusnõukogus ära kinnitati. Muudeti ka mitmete meile majanduslikult oluliste kalaliikide püügivõimalusi. Tuleval aastal saab püüda senisest rohkem kilu (kokku 31 016 tonni) ning Liivi lahe räime (14 336 tonni). Langeb aga Läänmere avaosa räimekvoot, mis tähendab, et püüda võib 19 139 tonni. Tursakvoot jääb laias laastus samaks, sest niipalju kui idatursa kvoot langeb, tõuseb läänetursa oma.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade