Argentina keskkonnaministri juhtimisel toimus Buenos Aireses regiooni ministrite foorum, kus Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ministrid arutasid võimalikke innovaatilisi lahendusi kestliku tarbimise ja tootmise praktikate juurutamiseks.

"Maailma enim linnastunud regioon otsib lahendusi, kuidas nüüdisajastada ja tõhustada jäätmemajandust ning motiveerida erasektorit investeerima keskkonnasõbralike ja pikemaajalist kasutust leidvate toodete valmistamisesse," märkis Siim Kiisler. "Ma tunnustan nende juba seni saavutatut, kuid veelgi ambitsioonikam edasiliikumine tuleb kasuks nii piirkonna keskkonnale kui ka majandusele."

ÜRO keskkonnaassamblee presidendina tutvustas Siim Kiisler keskkonnaassamblee prioriteete, milleks on kättesaadav keskkonnainfo, ressursitõhus ja ringmajandusel põhinev tootmine ning huvigruppide ja erasektori kaasamine, ning võimalike rahvusvaheliste kokkulepete eelnõusid.

"Riigid võtavad üha tõsisemalt ühekordsest plastikust nõude kasutamisest loobumise plaani," nentis Kiisler. " Näen siin võimalust globaalseks siduvaks kokkuleppeks, mille saaks realiseerida juba tuleva aasta märtsis."

ÜRO keskkonnaassamblee president ootab Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ettepanekuid ka järgmiseks, märtsis toimuvaks keskkonnaassambleeks. "Selleks, et kõigi ÜRO liikmesriikide keskkonnaprioriteetidega arvestada, tuleb kõik piirkonnad ka ära kuulata. Minu eesmärk ongi aru saada, millised on siinsed suurimad keskkonnaga seotud väljakutsed, takistused, aga ka ideed ja unistused," selgitas Kiisler.

Eesti keskkonnaministril toimusid Buenos Aireses ka kahepoolsed kohtumised piirkonna keskkonnaministritega, kus arutati võimalusi, kuidas arendada digitaalseid lahendusi traditsioonilise keskkonnaseire uuendamiseks, aga ka tooteinfo, nagu näiteks ressursipassi väljatöötamiseks. Tugev toetus on regioonis roheliste riigihangete edendamiseks ning ökoinnovatsiooni jaoks finantsskeemide loomiseks.

Fakte piirkonna kohta:

• ÜRO keskkonnaprogrammi värskete andmete järgi väärkäideldakse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas iga päev kokku 145 000 tonni jäätmeid. Ise tekkinud prügimäed suurendavad oluliselt tõsiseid terviseriske, mõjutades negatiivselt ka piirkonna turismi, põllumajandust ning bioloogilist mitmekesisust.

• Kuigi Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on aasta-aastalt oma jäätmesüsteemi parandanud ning juba ligi 90%-le elanikkonnast on see teenus kättesaadav, tekib endiselt iga päev üle 35 000 tonni sellist prügi, mis jääb kokku kogumata. See mõjutab enam kui 40 miljonit inimest, eriti noid, kes elavad vaesunud piirkondades ja maal.

• ÜRO keskkonnaraporti järgi tekib Ladina-Ameerika ja Kariibi mere linnades 2050. aastal rohkem kui 671 000 tonni jäätmeid, mida on 30 000 tonni rohkem kui 2014. aastal. Jäätmete rohkuse on tinginud elanikkonna suurenemine, linnade ja majanduse laienemine ning tootmis- ja tarbimisharjumused.

• Piirkonnast on mitmeid näiteid, kuidas linnad ise jäätmekäitluse probleeme lahendanud on. Näiteks Brasiilia rohelinnaks tituleeritud Curitiba, kus linnavalitsuses käib juba aastaid end väga hästi tõestanud jäätmevahetus. Viies ära oma jäätmed, saab vastu kohalike põllumeeste kasvatatud produkte. See on win-win olukord päris mitmele osapoolele. Jäätmed saavad kogutud ja seetõttu ka õigesti käideldud, vähekindlustatud linlased toitu ning põllumeeste saak leiab igati õiglast tarbimist. Veelgi enam - selline koordineeritud süsteem on Curitibast teinud ühe parima jäätmekorraldusega linna maailmas.

• Ladina-Ameerika ja Kariibi maade gruppi kuulub 33 riiki. See on üks ÜRO viiest suurest regionaalgrupist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade