Kaunis jõulutäht on kuuse ja nulu kõrval kõige populaarsem jõulutaim.

Jõulutäht kuulub maailma suurimasse piimalille perekonda, kus on kokku 2000 liiki taimi. Eestis kasvab looduses nelja liiki piimalilli. Oma nimetuse on nad saanud valge piimmahla ehk lateksi järgi, mis on enamikul liikidel inimesele mürgine. Ka jõulutähe piimmahl on mürgine, kuigi mitte surmavalt.

Jõulutäht on Mehhiko lääneosast pärit taim. Looduses sirgub ta 3–4 m kõrguseks pooligihaljaks põõsaks või madalaks puuks. Inglise keeles on jõulutähel palju nimetusi – Christmas Flower, Painted Leaf, Lobster Plant, Mexican Flame Leaf ja Winter Rose. Mehhiko asteegid peavad jõulutähte puhtuse sümboliks.

Põhja-Ameerikas ja Euroopas on jõulutäht oma menu saavutanud tänu talvisele õitsemisele. Kuuse ja nulu kõrval on ta kõige populaarsem jõulutaim. Õied on tal tillukesed ja kollased. Keeruka ehitusega tassikujulist õit ümbritsevad meenäärmed ehk nektaariumid ja värvunud kõrglehed. Viimased värvuvad ammu enne õitsemist ja püsivad taimel värvilisena mitu kuud.

Tänapäeval tuntakse üle 100 jõulutähesordi, kes erinevad üksteisest lehtede värvuse ja kuju ning kõrglehe värvi poolest. Uued sordid on täpiliste või triibuliste lehtedega, rullunud või mitmerealiste kõrglehtedega. Kodus on jõulutähte kerge kasvatada. Paraku ei pruugi ta alati järgmisel aastal õitseda, sest jõulutäht on lühipäevataim. Ta vajab augustis-septembris õisikupungade moodustumiseks pimedat aega vähemalt 12 tundi. Selleks pimendatakse aiandites kasvuhooned valgust mitteläbilaskva musta kilega kella 17–8.

Kodus vali jõulutähele soe ruum ja valge koht. Kasta sõltuvalt temperatuurist 2–3 korda nädalas. Potialusele valgunud kastmisvesi kalla ära, sest muidu lähevad juured mädanema ja lehed varisevad.

Õitsemise ajal võid taime kaks korda kuus täisväetiselahusega turgutada. Paljunda teda kevadel või suvel puhtasse liiva või turbasse juurduma pandud pistikutega.