Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid, see tervendab mulda ning mõjub sisuliselt bioväetisena…

Ettevõtetes tekib aastas arvestuslikult 37 050 tonni biolagunevaid jääkaineid, mida võiks prügilasse ladestamise asemel kompostida ja jäätmed sel moel raha teenima panna.

Praegu on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine olematu ja kompostitavad kogused tühised. Küll on orgaanika sorteerimine kohustuslik näiteks asutustele, kel tekib neid üle 50 kilo nädalas.

Ladestamine olgu kallim

Selliste jäätmete käitlemise põhimõte peaks Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Enn Puskari hinnangul seisnema selles, et jäätmete ladestamise hind suureneks biolagunevate jäätmete käitlemise arvel - ettevõte, kes jäätmeid sorteerib, maksab prügi ladestamise eest kokkuvõttes vähem, kuna ladestatavad kogused vähenevad.

"Biolagunevate jäätmete nn väravahind peaks kujunema prügilas kuni poole odavamaks segaolmejäätmete hinnast," räägib Puskar. "Kompostimine aitab vähendada ladestamise kogust ja pikendab prügila kasutusaega."

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märgib, et linn püüab vähendada ladestatavate orgaaniliste jäätmete hulka koduskompostimise soodustamise ning haljastusjäätmete kompostimisega. "Lähema kolme aasta jooksul rajatakse uus anaeroobne settekäitlussüsteem Tartu Veevärgis," kinnitab Mauer. Tartus tegeleb kompostimisega OÜ Fasetra, kel on Maramaal kompostimisplats, kus aastas käideldakse 4000 tonni orgaanikat. Taimseid jäätmeid kompostib ka Aardlapalu prügila.

Ettevõtted, kus orgaanilisi jäätmeid tekib rohkem, võiksid mõelda ka oma kompostiväljaku rajamise ja kompostimise kui teenuse osutamise peale. Seda enam, et Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemistehas ei suuda niikuinii kõiki Eestis tekkivaid biojäätmeid ümber töötada.

Üks kompostimisteenuse osutaja on näiteks Pärnumaa perefirma OÜ Laidest, kes alustas jäätmete kompostimisega vajaduse tõttu seakasvatuses järelejääv läga võimalikult keskkonnaohutult käidelda. Tutvustamise järel otsustati Saksamaa firma Backhus kompostimistehnoloogia kasuks.

"Kogemus oli positiivne, sest esimesel aastal saime sealäga töötlemisel kahe kuuga puhta, lõhnata ja kvaliteetse komposti," iseloomustab Laidesti juhataja Raoul Laidoner.

Tuleb täita erinõudeid

Põllumajandusteadlase Valjo Masso sõnul kujuneb kompostimise omahinnaks keskmiselt 15-30 kr/m. Siiski ei ole sellist hinda võimalik saavutada olmejäätmete kompostimisel. "Tänapäeval oodatakse prügilalt sama kasumit kui kaubamaja teenib," tõdeb Masso.

Tööndusliku kompostimisega tegelemiseks on tarvis kooskõlastust Keskkonnateenistusega, loomsete, kategoriseeritud jäätmete käitlemiseks on vaja ka veterinaarameti luba.
 

Linnusulgede uputus pani prügila kompostima

Tallinna Prügila alustas jäätmete komposteerimisega selle tõttu, et linnulihatootja Tallegg jäi Loo prügila sulgemise järel hätta linnusulgedega.

Märtsis alanud katsetused tipnesid oktoobris, kui prügilas anti käiku Agile tehnoloogial põhinev kompostimisväljak. ASi Tallinna Prügila juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul on tegemist aunkompostimise tehnoloogiaga, mille käigus orgaanilised jäätmed segatakse hakkepuiduga, kuhjatakse auna ning kaetakse tihedalt coretex-membraankilega. Kuhja sees on andurid temperatuuri ja hapniku jälgimiseks, ventileerimiseks pumbatakse kuhja alla õhku. Arvuti jälgib, et kuhjas saavutataks steriliseerimiseks vajalik temperatuur +70 kraadi ja salvestab andmed. Hakkepuitu lisatakse biojäätmetele selleks, et saavutada segu optimaalne lämmastiku- ja süsinikusisaldus ja tagada hapniku liikumine massis.

"Probleem on kvaliteetse hakkepuidu vähesus," tõdeb Pohlak. "Katsetame Estonian Cellist haavapuidu töötlemisel tekkivat jääkmuda, et põuda leevendada. Nõudlus kvaliteetse hakkepuidu järele on suur, eks peame leppima sellega, mis katlamajadele ei sobi."

Novembris võttis prügila vastu 300 tonni pealinnast tulnud komposteerimisele minevaid jäätmeid, Tallegg toob komposteerimiseks kuni 3500 tonni linnusulgi aastas. Aunmooduleid võib paigutada väljakule järjest juurde.

Kommentaar - Valjo Masso, põllumajandusdoktor:

Kompostimine on mikrobioloogiline protsess, mille tulemusena töödeldakse põllumajanduse, toidutööstuse jne orgaanilised kõrvalsaadused orgaaniliseks toodanguks.

Kompostimise tehnoloogia valikul tuleb otsustada, millist komposti soovitakse teha ja kus seda kasutada saab.

Sellest tulenevad ka hilisemad otsused - kas rajada kapitaalne kompostiväljak koos segamistehnikaga või otsustada segamise-kääritamise trumlite, konteinerite või reaktorite kasuks.

Hästi tehtud kompostis ei ole idanemisvõimelisi umbrohuseemneid, see tervendab mulda ning mõjub sisuliselt bioväetisena.