Metsanduse uue, 2021.-2030. aasta arengukava (MAK2030) algatamise töörühmal oli 13. septembril viimane, kolmas kohtumine. Sellele eelnesid möödunud nädalal toimunud ökoloogia-, kultuuri-, majandus-ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmade koosolekud, kes on probleemide kaardistamiseks alates käesoleva aasta aprillist kohtunud neljal korral.

"Poole aasta jooksul on töörühm ära teinud väga suure ja põhjaliku töö. Metsanduse uue arengukava algatamise ettepaneku koostamiseks on töörühma liikmed kaardistanud 101 Eesti metsandusega seotud probleemi ning toonud neist välja ka prioriteetseimad," nimetas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp töörühma liikmete suurt panust uue arengukava algatamise ettevalmistamisel. "Kohtumisel esitleti töörühma liikmetele viimast MAK2030 algatamise ettepaneku versiooni, mida oldi juba täiendatud eelmisel nädalal toimunud alamtöörühmade kohtumistelt laekunud ettepanekutega. Küll aga kogunes veel tänagi esitletud ettepanekule täiendavaid mõtteid, mida samuti püüame arvesse võtta."

Kokkuvõtlikult tuli valdkondadeüleselt nii kehtiva arengukava täitmise kui ka uue arengukava lahendamist vajavate probleemide kaardistuse käigus esile kolm peamist teemat:

- vajadus tervikliku plaani järele metsamaa kasutamiseks ühiskonnale vajalike hüvede pakkumiseks. Sealhulgas selguse loomine tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning erinevate piirangutega seotud kompensatsioonimeetmete rakendamise osas. Samuti parema ruumilise planeerimise vajadus, mis võimaldaks inimestel paremini kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel;

- metsade hea tervisliku seisundi, elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse ja uuenemisvõime tagamine. Metsade puidulise ja mittepuidulise kasutamise tõhustamine, sh kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel, ning selleks vajalike investeeringute tagamine metsakasvatusse ja metsamajanduslikku infrastruktuuri;

- metsa ja metsanduse pakutavate hüvede teadvustamine ja käsitlemine tervikuna. Parima teadmise ja innovatsiooni kasutamine metsade kui elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks ja puidu maksimaalseks väärindamiseks.

Kohtumisel oli päevakavas ka MAK2030 alusuuringu ning sinna lisatud teemade tulemuste tutvustus, mida esitles alusuuringu koordinaator Paavo Kaimre Eesti Maaülikoolist. Viimase punktina arutleti, millised on töörühma liikmete ootused edasisele MAK2030 koostamise protsessile. "Töörühm väljendas ootust avatud ja läbipaistva koostöö jätkumiseks. Samuti peeti ka edaspidi vajalikuks teadlaste kaasamist ning nende toodavat faktipõhist infot. Lisaks nimetati olulisena poliitikute võimalikult varajast protsessis osalemist, nii et nad oleksid juba arengukava koostamise algusfaasis hästi informeeritud ja saaksid selle põhjal paremini oma seisukohti kujundada," kirjeldas asekantsler Marku Lamp.

Lõplik MAK2030 algatamise ettepanek koostatakse käesoleva aasta sügisel. Oktoobri lõpus toimuval infopäeval on kavas seda ka laiemale avalikkusele tutvustada. Täpsem teave korraldatava infopäeva kohta on peagi tulemas.

Nimetatud ettepaneku kooskõlastab Keskkonnaministeerium huvirühmade ja teiste ministeeriumidega, misjärel esitab ministeerium selle Vabariigi Valitsusele ning taotleb MAK2030 algatamise heakskiitmist.

Pärast arengukava protsessi algatamist asutakse 2019. aasta alguses vastavalt heakskiidetud ettepanekule kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst. Seejärel saadab Keskkonnaministeerium valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele ning lõpuks viib viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt aastal 2020 Riigikogule kinnitamiseks.

Lisainfo keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade