Parim lahendus oleks, kui kuusk säiliks toas jõuludest kuni kolmekuningapäevani, seega tubli 2 nädalat. Kuidas aga tagada, et ta selle aja lõpuni ka silmailu pakuks, ilma et esimesel puudutamisel okkad põrandale poetaks?

Kuuske võib võrrelda suure lõikelillega. Nii nagu roosid ja tulbid, vajab kuuskki jätkuvalt vett ega talu suuri ja järske temperatuurikõikumisi. Seepärast tuleks metsast langetatud puud hoida mõne päeva pooljahedas garaaz'is, keldris või mõnes muus käepärases ruumis. N.ö vaheladu on eriti oluline paukuva pakase korral, mida õnneks meie maal praegu pole.

Kui puu saab algusest peale endasse vett imeda ega jää vahepeal kuivale, suudab ta meie soove täita, säilitades värske välimuse. Nutikas peremees või perenaine lisab vee hulka suhkrut või koguni toataimede toitelahust.

Puu rüüpab esimestel päevadel eriti ohtrasti vett, tasapind alaneb lausa silmnähtavalt. Seepärast tuleb anumasse üsna tihti pilk heita.
Oma osa kuuse säilimisel ja veenivoo vähenemisel on ka ruumi õhuniiskusel. Kuivas ja lämbes keskküttega toas tunneb puu ennast märksa täbaramalt.

Kui olmeolud kuusele eriti meeltmööda on, säilivad okkad elujõulistena ning pikema aja jooksul võivad isegi helerohelised võrsed nähtavale ilmuda.

Kuigi kuusk on tavapärane jõulupuu, kipub talle viimasel ajal konkurendiks nulg. Selle puu eeliseks on okaste püsimine ka pärast kuivamist. Ja see omadus meeldib üsna paljudele...

Siiski on kõige loodussäästlikumaks viisiks tuua tuppa potis kasvav jõulupuu. Ka harilikku kuuske kasvatavad ja müüvad puukoolid sel kujul. Taoline variant sobib muidugi neile, kes just toakõrgust puud taga ei aja ning laua(kõrguse) kuusega lepivad.

Kui uus aasta käes, saab aiaomanik nõukuuse õue viia, sula maa korral juurepalli koos potiga maasse kaevata või maapinnal pakase vastu kaitsta. Kevadel kasvab puu edasi ning aasta lõpus jõulupuu omast käest olemas.

Vahendanud ajakirjast Oma Piha Väino Eskla.