"Vääna maastikukaitseala senine kaitse-eeskiri pärines 2000. aastast, Kurimetsa looduskaitse oma 1998. aastast. Paarikümne aastaga on olukord mõnevõrra muutunud, näiteks on lisandunud uusi loodusväärtusi," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler eeskirjade korrigeerimise vajadust. "See on osa suuremast protsessist, kus vanad kaitsekorrad vaadatakse üle, eesmärgiga need ajakohastada ja looduskaitseseaduse alusel kinnitada."

Vääna maastikukaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Adra, Humala ja Vääna külas. Vääna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Loode-Eestile iseloomulikke põõsasmaranaloopealseid ning Tõlinõmme raba ja järve. Lisaks kaitstakse elupaigatüüpe ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.

Kaitseala pindala jäi suuresti samaks, korrigeeriti vaid kaitseala välispiiri ja seda niipalju, et viia see kooskõlla praeguste aluskaartidega. Need olid muutunud, sest katastriüksuste piirid pole enam samad, mis Vääna maastikukaitseala moodustamise ajal. Uue kaitse-eeskirja kohaselt langeb kaitseala välispiir kokku nii katastriüksuste kui ka looduses hästi jälgitavate objektidega: jookseb näiteks mööda teid ja kraave. Välispiiri korrigeerimise tulemusel vähenes kaitseala pindala 0,4 hektarit.

Kurimetsa looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja ja Sudiste külas. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust, vanu loodusmetsi, rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi, samuti kalakotkast ja tema elupaika.

Kaitsealal leiduvate loodusväärtuste paremaks kaitseks tsoneeriti uue kaitse-eeskirjaga varem sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse kuulunud kaitseala üheks sihtkaitsevööndiks, kus on keelatud majandustegevus, sealhulgas metsa majandamine. Kaitsealal leiduvad metsaelupaigatüübid on oma olemuselt majandustegevusest puutumatud metsad ning kui jätta need senisesse piiranguvööndisse, siis on oht nende hävimiseks. Sihtkaitsevööndis on aga igasugune metsa majandamine keelatud.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade