Liikidevaheline ristumine ehk hübridiseerumine on linnuriigis laialt levinud fenomen, mille ilmekaks näiteks Eestis on väike-konnakotkas ja suur-konnakotkas. Et aga kahe linnuliigi rändestrateegiad on täiesti erinevad, aitab nende järglaste ehk hübriidide uurimine ornitoloogidel avastada hulga rändesaladusi.
Väike-konnakotkas on vara lahkuv kaugrändur, suur-konnakotkas aga hiljem teele asuv lähi- ja keskmaarändur, selgitas Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli vanemteadur Ülo Väli. Tema sõnul põhjustab hübridiseerumine ühest küljest ornitoloogide seas segadust, teisalt toob ka muret, sest harildase suure-konnakotka liik võib sattuda ohtu. Samas aitab hübriidide uurimine leida vastuseid erinevatele ökoloogistele küsimustele. "Oma hübridiseerumisega pakuvad linnud teadlastele suurepärase loodusliku ristamiseksperimendi, mis aitab selgitada lindude rännet mõjutavaid tegureid."
Näiteks on kaua arvatud, et lühiealiste väikelindude rände ajastuse, suuna ja pikkuse on määranud eeskätt geneetilised tegurid, suurtel ja pikaealistel lindudel on aga olulisem õppimine oma vanematelt ja teistelt liigikaaslastelt. Nende oletuste kontrollimiseks on seni olnud võimalik eksperimente läbi viia peamiselt väikeste värvuliste seas. Suurte pikaealiste liikide rände eksperimentaalne uurimine on aga takerdunud tehniliste võimaluste vähesuse taha.
Eesti Maaülikooli vanemteaduri Ülo Väli juhitud rahvusvahelises uuringus, mille tulemustest avaldati äsja ajakirjas Proceedings of the Royal Society B (http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/285/1884/20180855) artikkel, vaadeldi konnakotkahübriidide ehk just suuremate ja pikemaealiste lindude rändemustrit. Selleks paigaldati nii väike-konnakotka, suur-konnakotka kui ka hübriidsetele isenditele täpset asukohta vahendavad GPS-saatjad Eestis, Leedus ja Poolas. Andmeid on kogutud tänaseks juba rohkem kui kümme aastat ning ülevaate saamiseks panid teadlased kokku põhjaliku rändeandmestiku.
Selgus, et hübriidid asuvad enamasti teele sama vara kui väike-konnakotkad, kuid ei lenda nendega sama kaugele, mida oleks võinud eeldada sotsiaalsete tegurite suure rolli korral. Selle asemel jäid hübriidid talvituma pigem suur-konnakotkastele omastele laiuskraadidele.
Ka oli nende rändesuundade spekter ning taliterritooriumide suurus sarnane pigem suur-konnakotkastele. Need tulemused näitavad, et ehkki sotsiaalsetel ja keskkonnateguritel võib olla mõju pikaealiste lindude rändestrateegiale, on geneetiliste tegurite roll ka neil liikidel seniarvatust märksa suurem.
Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade
