16. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kolmanda muudatuse, millega muu hulgas lisati arengukavva uus riskijuhtimise toetusmeede. Samuti suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse eelarvet ning suunatakse lisaraha arengukava rahastamisvahendisse.

"Riskijuhtimise meede on uus toetusskeem, mis on ette nähtud erinevate põllumajandustootmist mõjutavate riskidega tegelemiseks. On oluline, et põllumehed tegeleksid riskijuhtimisega, mis aitaks leevendada ilmakahjusid ja tagasilööke turgudel," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Riigi roll on eeskätt riskijuhtimist soodustava keskkonna loomine, ent riskide hajutamisel jääb põhivastutus peamiselt põllumajandusettevõtjale endale," lisas Tamm.

Riskijuhtimise meetme eelarve on kaks miljon eurot ja selle raames toetatakse saagi, loomade ja taimede kindlustamise makseid. Appi tullakse selliste juhtumite puhul, kus kahjustunud on rohkem kui 20% põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust. Toetust antakse 70% ulatuses kindlustusmaksete maksumusest ning võimalike kindlustatavate esemete loetelu hõlmab kõiki meil enim kasvatatavaid põllumajanduskultuure ja enim peetavaid põllumajandusloomi. Meede peaks rakenduma 2019. aastal.

Teise olulise muudatusena tõi Tamm välja mahepõllumajanduse toetuse eelarve suurendamise 4,8 miljoni euro võrra. "Eesti mahepõllumajandussektor on kiirelt arenenud ning oluliselt on suurenenud ka toetuse taotlejate arv. Koos taotlejate arvuga kasvab ka mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, mistõttu on tekkinud toetuse eelarves puudujääk ning ületaotlemise korral tuleks toetuse ühikumäärasid vähendada. Et sellist olukorda ära hoida, oleme teinud tihedalt koostööd põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega ja otsinud lisavahendeid puudujäägi katmiseks," lisas Tarmo Tamm.

Raha meetmete eelarvete suurendamiseks ja uue riskijuhtimise meetme jaoks tuleb arengukava seest seni enamjaolt vähem aktiivse rahakasutusega meetmete arvelt (nt keskkonnasõbraliku majandamise toetus ja piirkondlik veekaitse toetus). Arengukava muudatusettepanekuid on kõigi huvigruppide esindajatega arutatud maaelu arengukava seirekomisjonis.

Olulisemad maaelu arengukava 2014-2020 muudatused

· Arengukavasse lisandub meede 17 "Riskijuhtimine", mille raames rakendatakse alameedet 17.1 "Saagi, loomade ja taimede kindlustuse maksed", kogueelarvega 2 000 000 eurot.

· Meetme nr 4 "Investeeringud materiaalsesse varasse" tegevuse liigi 4.2 "Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks" raames suunatakse 3 460 000 ulatuses tagastamatu abi vahendeid rahastamisvahendisse ühistuliste investeeringute toetamiseks.

· Meetme nr 11 "Mahepõllumajandus" eelarvet suurendatakse 4 800 000 euro võrra.

· Meetme nr 1 "Teadmussiire ja teavitus" tegevuse liigi 1.4 "Pikaajalised programmid" raames nähakse ette uus, toidusektori müügivõimekuse tõstmisele suunatud pikaajaline teadmussiirde programm ligikaudse kogueelarvega 500 000 eurot.

· Meetme nr 4 tegevuse liigi 4.1 "Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks" tingimusi täiendatakse sättega, mis võimaldab rahastamisvahendist anda tagastatavat toetust ka elusloomade ja -lindude ostmiseks.

· Meetme nr 5 "Loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine" eelarvet suurendatakse 1 000 000 euro võrra.

· Meetme nr 6 "Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng" tegevuse liigi 6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas" tingimusi täiendatakse sättega, mis võimaldab rahastamisvahendist anda tagastatavat toetust ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete ostmiseks.

Maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014-2020 ning keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Juuli lõpu seisuga on arengukava ligi 992,5 miljoni euro suurusest kogueelarvest toetuse saajatele välja makstud enam kui 402 miljonit eurot ehk ligikaudu 40,5%.Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2023. a lõpuni.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade