"Eesmärgiks seatud 150 osalejariiki on juba koos, kuid kuuga suudame nii riikide kui ka osalejate arvu suurendada," ütles keskkonnaminister Kiisler. Lisaks üleskutsele oma riike maailmakoristuspäevaga veelgi enam siduda kutsus Kiisler maailma keskkonnaministreid ka kaasa mõtlema, kuidas lahendada oma riikide jäätmeküsimusi.

"Prügiprobleem on kõigil ühine, sest arenenud riikidele on prügi sama põletav probleem kui arengumaadele. Kuigi mitmed ühendused seiravad prügi maailma eri piirkondades, pole meil ikkagi piisavalt infot, et selle probleemiga tõhusalt tegelda. Me ei tea täpselt, kus kui palju prügi on," lisas Kiisler. Maailmakoristuspäeval just seda infot koristamise käigus ka kogutakse.

Kiisler rõhutas, et 2008. aastal Eestis alguse saanud koristusaktsioon on nüüdseks kasvanud globaalseks ettevõtmiseks. "See on ajaloo suurim kodanikualgatus, mille mõju saame hinnata pärast talgupäeva lõppu. Ometi võib juba praegu öelda, et teadlikkuse tõstmine ja üha rohkemate riikide kaasalöömine on hea märk sellest, et maailmas mitte ainult ei teadvusta probleemi, vaid ollakse varmad ka seda lahendama."

ÜRO keskkonnaassamblee president Kiisler märkis, et meie keskkonnakäitumine tuleneb suuresti tarbimisharjumustest, aga ka sellest, millised võimalused ja tingimused meile loodud on. Seega tuleb maailmakoristuspäevaga seoses mõelda iseäranis sellele, kuidas vähem jäätmeid tekitada ning siiski tekkivaid jäätmeid õigesti käidelda.

International Solid Waste Association (ISWA) andmetel tekib igal aastal juurde ca 4 miljardit tonni prügi, sellest ca 1,6 miljardit on olmeprügi. Arvestades seda, et umbes 3,5 miljardil inimesel puudub juurdepääs jäätmekäitlussüsteemile, jõuab suurem osa nende tekitatud prügist loodusesse. Hinnanguliselt satubki igal aastal loodusesse ja sealt ookeanidesse sadu miljoneid tonne illegaalset prügi. Ookeanites hulpiv prügi on 80% ulatuses pärit sügavalt sisemaalt.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade