Soojad novembri– ja detsembriilmad on ajanud looduse tänavu segadusse — puud punga ja lilled õitsema.

„Kolmapäeval nägin detsembri kohta tavatut vaatepilti. Nimelt oli hekk paari meetri ulatuses lehte läinud," ütles Taebla elanik Margus Kliss.

Mehe sõnul õitsevad tema aias margareetad ja õuemuru näeb välja, nagu tuleks varsti pügama hakata.

Uugla ilmavaatleja Ilmar Öövel nägi eile oma aias kaht õies võilille ja mõõtis päeval üheksa kraadi sooja.

Kui mullu hakkas talv pihta 16. novembril, siis tänavu taandus kuualguse väike külm nädalaga. 7. novembril oli sooja juba kaheksa kraadi. Kõige soojem päev (pluss üheksa kraadi) oli 18. november.

„Palju oli novembris udu ja lausvihma," ütles Öövel. Udu ja vihmaga algas ka detsember. 1. detsembri öösel oli kaheksa kraadi sooja ja tavatult soe ilm ei näi esialgu muutuvat.

Eesti meteoroloogia– ja hüdroloogiainstituudi (EMHI) andmete järgi oli novembri keskmine õhutemperatuur pluss 1,3–5,9 kraadi, aastate keskmised on ulatunud 0,3 külmapügalast 3,9 soojakraadini.

Kõige soojem oli Eestis 1. novembril Vilsandis, siis oli sooja 11,7 kraadi. Vilsandis oli kuu jooksul ka kõige rohkem päikest — 43 tundi. Aastate keskmised ulatuvad 23–40 päikesetunnini.

Läänemaa keskkonnateenistuse juht Koit Latik ütles, et metsloomadele soe ilm häda ei tee. „Ulukitega ei juhtu midagi. Küll teevad metssead tüli põllumeestele, sest maa on pehme ja loomad tuhnivad põlde, teepeenraid ja heinamaid."

Latiku sõnul võib jätkuv soe mõjuda karudele, kes talveunne ei jää. „Kui tavapärane toit nagu marjad otsa saab, võib karu murdma hakata."

Ka riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu–Lääne regiooni juht Kaja Lotman kinnitas, et pidev soe loodusele liiga ei tee. Küll võib aga äkiline külm pehme ilmaga harjunud metsaasukate elurütmi segi lüüa.

„Loomad on nagu inimesed. Parem on, kui muutused tulevad tasapisi," ütles Lotman.

Ilmajaam ennustab, et detsembergi, mis talve peaks tooma, tuleb keskmisest soojem ja vihmasem. EMHI prognoosi järgi läheb ilm külmaks alles kuu lõpu poole, mil tuleb ka lund ja tuisku.