Looduskaitse Eestis on enam kui sajand vana. Eesti esimene kaitseala, Vaika linnukaitseala Vilsandi lähistel loodi 14. augustil 1910. a, et tagada merelindudele pesitsemisvõimalused ja takistada nende munade korjamist. Liigikaitse seisukohast on oluline tähis ka aasta 1958, mil võeti riikliku kaitse alla rida haruldasi, majanduse seisukohalt kasulikke ja teaduslikult huvitavaid taime- ja loomaliike. 50 taime- ja 14 loomaliiki nimetati loodusmälestusmärkideks.

"Järgmisel aastal möödub ka 40 aastat Eesti esimese ohustatud liikide nimekirja ehk Punase Raamatu valmimisest. Esimeste punastele lehtedele kantud eriti ohustatud liikide seas olid näiteks lendorav, hallhüljes, kotkad, must-toonekurg, rabapistrik, sookurg, kõre ja ebapärlikarp. Sel aastal hindame Eesti liikide ohustatust Punase Nimestiku koostamisel juba viiendat korda ning otsime sobivamaid lahendusi, kuidas neid kaitsta. Loodame, et tihe koostöö ülikoolide teadlaste ja ametnike vahel jätkub ka Eesti Vabariigi järgmisel sajal aastal ning teadmistel põhinev looduskaitse aitab väljasuremisohus liikidel jääda ellu meie looduses ka järgmistel sajanditel," lausus Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Agu Leivits.

Eesti esimese looduskaitseinspektori Gustav Vilbaste 1931. a ilmunud raamatus "Eesti loodusmälestusmärke" oli kirjas esimene nimekiri liikidest, keda Eestis peaks kaitsma kui loodusmälestusmärke. Lisaks üksikpuudele nimetati seal imetajaid nagu karu, ilves, lendorav, naarits, nugis, põder, saarmas ja kärp ning lindudest must- ja valge-toonekurg, haigrud ja kotkad. Eraldi on välja toodud nimekiri kaitset väärivatest taimeliikidest (25 liiki), kus rõhutatakse, et kõiki haruldusi ei pea kaitsma ühtemoodi.

"Osa tollal nimetatud liikidest võetigi 1958. aastal kaitse alla kui loodusmälestusmärgid, neist mitmed on tänapäeval muutunud tavaliseks ning on isegi jahiulukid, nagu näiteks põder ja metsnugis. Ka enamike meie kotkaliikide seisund on kaitsemeetmete toimel tublisti paranenud, nii näiteks pesitses meil vabariigi algusaastatel kaljukotkaid vaid umbes viis paari, tänapäeval on neid aga vähemalt 50. Samas on ka liike, kelle seisund on väljasuremiskünnisele väga lähedal, näiteks lendorav või ebapärlikarp," lausus Hanno Zingel, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik.

Eestis on registreeritud veidi üle 28 000 liigi, ent tõenäoliselt on nende arv vähemalt kolmandiku jagu suurem - osa neist elutseb meie endi teadmata meie vahetus läheduses. Selleks, et teada, keda, miks ja kuidas kaitsta toimuvad lisaks teadlaste ja ekspertide ettekannetele konverentsi osana ka loodusretked 16.-30. augustini Tallinna Loomaaias ja selle lähiümbruses, mida juhendavad Eesti parimad liigieksperdid.

Konverentsi täpsem programm ja lisainfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt. Konverentsi korraldavad Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool, Tallinna Loomaaed ja Eesti Orhideekaitse Klubi.

Allikas: Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteade