"Kütuste kvaliteedist sõltub meie õhu puhtus, seetõttu on oluline kütuste kvaliteeti ka pidevalt kontrollida," märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. "Teeb rõõmu, et rikkumiste arv on viimastel aastatel püsinud üsna väike."

Kütuste kvaliteeti kontrollib igal aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. aastal võeti Eesti erinevatest tanklatest 470 kütuse proovi, millest 320 olid mootoribensiini ja 150 diislikütuse proovid. Üheksa avastatud rikkumist on vähem kui 2016. aastal, kui esines 13 rikkumist. Arvuliselt vähem rikkumisi kui mullu on leitud vaid 2015. aastal, kui neid oli kaheksa.

Kõik kütuse kvaliteedi rikkumised olid seotud oluliste teguritega, mis mõjutavad mootori tööd ning saasteainete heitkoguseid.

Üheksast rikkumisest kolmel oli lubatust suurem kütuse aururõhk, mis iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi. Liiga kõrge aururõhk võib kahjustada mootorit ja suurendada õhusaastet.

Kahel juhul sisaldas kütus liiga palju väävlit ning ühel juhul oli oktaaniarv liialt madal. Mootorikütuses sisalduva väävli põlemisel eraldub vääveloksiide, mis on inimese tervisele kahjulikud. Samuti tekitab liigne väävlisisaldus probleeme mootori väljalaskesüsteemis. Oktaaniarv iseloomustab kütuse põlemise kiirust ja isesüttimist surve all. Kõrgema oktaaniarvuga kütustel on suurem plahvatuskindlus.

Kütusekvaliteedi nõuete rikkumisi leiti kolmes maakonnas: Harjumaal, Viljandimaal ja Järvamaal.

Mullu tuvastati rikkumisi 1,9 protsendis võetud proovidest. 2016. aastal oli rikkumiste osakaal 2,4 protsenti.

Euroopa Liidus on mootoribensiinile ja diislikütusele kehtestatud miinimumnõuded, mida kõik liikmesriigid on kohustatud jälgima ning ka kontrollima, kas tanklates müüdavad kütused vastavad etteantud nõuetele.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade