Tänavune jõulukuu algus on viimaste aastate üks soojemaid, metsloomadel jagub seetõttu rohkesti süüa, inimeste kannatuse panevad proovile porised teed ja pikalt kestev pimedus.

Aednik ja ilmavaatleja Leo Rehela Taiksest ütles, et eile hommikul oli tema kodus sooja 11,5 kraadi ja põllul võib näha õitsvaid võililli.

Haruldaseks teeb sooja Rehela hinnangul detsembri viimastel nädalatel püsinud kõrge temperatuur, mis isegi öösiti alla nulli ei lange. «Viie plusskraadi juures algab taimedel elutegevus ja kui suure sooja peale äkki kõva külm tuleb, siis võib see taimerakke kahjustada,» selgitas ta.

Estonia põllumajandusühistu juhatuse esimehe Ain Aasa ütlust mööda pole soojad detsembriilmad suurt rõõmu toonud. «Eks suurim mure ole talivili, kui praegu tuleks sulale maale lumi peale, mädaneb vili seal all lihtsalt ära,» selgitas ta. «Taliviljale oleks parim, kui algul tuleb natuke külma ja alles siis hakkab lund sadama.»

Aasa märkis veel, et eelmise aasta külm ja kuiv viisid Estonia põldudelt enamiku taliviljast: 1600 hektarist sai kesist saaki vaid 300 hektarilt, aga riigi hüvitis on selle eest veel saamata. «Mõnele võib küll narr tunduda, aga külvame igal aastal ikkagi uuesti vilja maha ja loodame parimat,» lausus ta.

Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Aivo Salumi meelest teeks ilma jahenemine teedele ainult head. «Praeguse sooja ja märja ilmaga on löögi all kõige rohkem kruusateed, samuti teised kerg– ja ajutise kattega teed, kuhu vihm ja autorattad auke teevad,» selgitas ta.

Salumi ütlust mööda on pehmeks muutunud pinnasega teedel auke parandada sama hästi kui võimatu ja pahameelt teede seisukorra üle kostab teemeeste kõrvu üle Eesti.

Ka natuke lund ei teeks Salumi meelest paha, sest aeg on väga pime, tagajärjed on näha rasketes liiklusõnnetustes, mida iga päev juhtub. «Kindlasti peaksid inimesed hoolt kandma, et nad oleksid nähtavad,» pani ta jalakäijatele südamele.

Vastupidi inimestele teevad soojad ilmad rõõmu metsloomadele, kellel on ohtrasti ninaesist. Imavere jahtkonna jahimees Mati Hõbemägi ütles, et ainsana kannatab valgejänes, kellel on seljas valge ja kaugele paistev talvekasukas. «Teistel loomadel läheb hästi, süüa on küllalt, ainult sead songivad kõik pahasti üles, sest maa on pehme ja vihmaussid pinna lähedal,» lausus ta.

Hõbemäe meelest külmakraade niipea oodata pole. «Kui ikka öösel on üle kümne kraadi sooja, siis talv üleöö küll ei tule,» põhjendas ta.

Juttu, et soe ei lase karudel talveunne jääda, ei pidanud Hõbemägi õigeks. «Minu tuttavad karud magavad küll kõik, uni pole ehk nii sügav, vahest norskab natuke rohkem, aga ilm nende und ei sega,» lausus ta. «Pigem segab ilm inimesi, kelle tuju pime ja porine aeg kergesti alla viivad.»