Peaminister Jüri Ratas teatas 02.08.2018. a. valitsuse pressikonverentsil, et valitsuskabinet otsustas eraldada valitsuse reservist Maaelu Edendamise Sihtasutusele 20 miljonit eurot põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele antavate käibelaenude finantseerimiseks.

"Põllumajanduskoda tunnustab valitsust operatiivse otsuse eest ebasoodsa ilma tõttu raskustesse sattunud tootjaid aidata. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antav käibekapitali laen aitab leevendada just nende põllumeeste olukorda, kes on põua tõttu sattunud kõige suurematesse raskustesse ning vajavad ettevõtte jätkusuutlikkuse kindlustamiseks lisavahendeid," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul tuleb koristushooaja jätkudes olukorda tähelepanelikult analüüsida ning vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks. Nii valitsus kui põllumajanduse esindusorganisatsioonid on juba varasemalt Euroopa Komisjoni poole pöördunud palvega leida võimalusi tekkinud olukorra leevendamiseks. Jõupingutusi täiendavate meetmete rakendamiseks tuleb ELi tasandil jätkata.

Taust:

Nädala alguses toimunud Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil otsiti lahendust põua tõttu põllumajanduses tekkinud olukorrale ja käidi muuhulgas välja ettepanek, et põuakahju kannatanud põllumeestele võiks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu laenu anda. Põud on tekitanud probleeme paljudele põllumeestele Eesti erinevates piirkondades.

Tänavune kevad ja suvi on olnud erakordselt soojad ja kuivad. Põud on vähem või rohkem kimbutanud kogu Eestit. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Ilmateenistuse vaatlusvõrgu andmetel sadas mais, juunis ja juulis kõige vähem sademeid Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Lääne-,Rapla- ja Järvamaa põhjapoolsetes osades ning Jõgevamaa idapoolses osas. Põuakahjude tõttu võib neis piirkondades jääda isegi kuni 70 protsenti suvivilja saagist saamata. Samuti kimbutab põllumajandustootjaid loomadele vajaliku sööda puudus.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade