Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambingu sõnul on Eesti metsades endiselt suur tuleoht ning seetõttu on kuumalaine ajal ametiasutuste aktiivne ennetustegevus suunatud just ujumis- ja puhkekohtadesse. "Suure tuleohuga ajal oleme saanud olulist toetust meie partneritelt, näiteks politsei- ja piirivalveametilt, keskkonnainspektsioonilt, riigimetsa majandamise keskuselt ning omavalitsustelt," räägib Martin Lambing. Olulise partnerina toob Lambing välja ka meedia, mis on oluliselt aidanud kaasa sõnumite levikule. "Politsei- ja piirivalveameti helikopter on meid aidanud metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel, koostöös RMK-ga paigaldatakse RMK puhkealadele teavitussildid ning keskkonnainspektsioon aitab kaasa metsade kontrollreididel," lisab Lambing.

Kontrollreidide peamine eesmärk on nõustada ja suunata inimesi ohutult käituma, tagada suure tuleohuga aja piirangute järgimine ning hoida ära õnnetusi ja hukkumisi.Martin Lambingu sõnul on kontrollkülastustel suur mõju ning tegelikult on teavitus- ja ennetustööga suudetud hullem ära hoida. Sellest hoolimata oli aga eelmisel nädalal mitmeid suuremaid ja väiksemaid metsa- ja maastikupõlenguid ning samuti uppumissurmasid.

"Metsatulekahjud võivad olla laastavad, eriti praeguse kuumaga. Sestap abistame päästeametit inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Kui politseinikud märkavad inimesi tuld tegemas, siis nendega minnakse rääkima. Metsade tervis on meie kõigi asi," ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marko Ild.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on enamike metsapõlengute põhjustajaks inimene oma tegevuste läbi, kas siis visates suitsukoni aknast, tehes lõket sellises kohas, kus see võib metsa põlema panna või isegi loopides pudeleid metsa, mis toimivad päikese käes suurendusklaasina. "Suure tuleohuga ajal peab meeles pidama, et tikke ja välgumihkleid loodusesse minnes kaasa ei võta ja suitsukonisid auto aknast välja ei loobi," tuletab peametsaülem Andres Sepp meelde. Kui metsa minnes oma tegevused läbi mõelda ja oma tegevustega metsadele tuleohtu ei põhjusta, siis metsas liikuda ja käia võib ka suure tuleohuga ajal. "Tuleb käituda mõistlikult ja olla tähelepanelik," lisab Sepp.

Sel aastal on kasvanud metsa- ja maastikupõlengute arv. 31. juuli seisuga on toimunud 177 metsa- ja maastikutulekahju, mis on üle poole rohkem kui eelmisel aastal (31.07.2017 seisuga oli toimunud 48 metsa- ja maastikupõlengut). Juuli lõpu seisuga on uppunud 29 inimest, neist 13 juulis. Kõige rohkem veeõnnetusi on juhtunud eeskätt vanemaealiste inimestega, kes end kuuma ilma eest jahedasse vette jahutama lähevad ja noorte meestega, kes on enne suplust alkoholi tarvitanud.

Pea meeles:

· metsas on keelatud suitsetamine, grilliseadme kasutamine, lõkke tegemine ja igasugune lahtise tule kasutamine (sh priimused, tikud, jm), ka selleks ettevalmistatud kohtades, st RMK lõkkeplatsidel;

· väldi mootorsõidukiga looduses sõitmist. Auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal. Auto väljalaskesüsteem võib kuiva looduse süüdata ja ATV-ga turbapinnal sõites võib koguneda turbamulla tolm sõiduki summutile ning selle kuumenedes ja tagasi maapinnale kukkudes võib puhkeda tulekahju;

Lisaks:

· kodus lõket tehes, tee lõkkease mittesüttivale pinnale ning hoia käepärast esmased kustutusvahendid. Pea meeles, et lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, lõkkel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga. Lõket tohib teha vaid nõrga tuulega - kuni 5 m/s;

· ujumise puhul arvesta, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Kutsume üles seltskondi enda seast valima välja inimest, kes hoiaks sõpradel silma peal seda nii ujumise, kui ka alkoholi tarvitamise osas. Hea sõber ei lase purjus sõpra vette!;

· vees jahutust otsivatele inimestele paneme südamele, et kuuma õhu käest külma vette minnes tuleb arvestada järsu temperatuuri muutusega, mis võib eriti halvasti mõjuda just vanemaealistele inimestele;

· ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvustsügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi;

· hoia veekogu ääres lastel kindlasti silm peal. Uppuv inimene ei hüüa appi ning seetõttu on eriti tähtis rääkida oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpeta, kuidas vees käituda;

· kui sa lähed õhtusel või öisel ajal ujuma või kalastama, siis ole hea ja ära mine üksi! Kui sinuga midagi juhtub, on hea kui kaasas on keegi, kes saaks vajadusel abi kutsuda;

· ära jäta lapsi ega lemmikloomi autosse;

· võimalusel ära tegele õues intensiivse füüsilise koormusega (raske töö, sportimine jm);

· tee puhkepause, tarbi palju vett, viibi võimalikult palju varjus, kanna peakatet;

· kui näed, et kellelgi on terviserikkele viitavaid tunnuseid, küsi, kas ta vajab abi, helista 112.

Rohkem infot veeohutuse kohta leiab: https://veeohutus.ee/suvi ja tuleohtuse kohta siit: http://kodutuleohutuks.ee/esilehe-kampaaniad/peamised-tulekahju-tekkepohjused/grillimine-lokke-tegemine-kuunlad/

Infot ohutuks grillimiseks ja lõkke tegemiseks saad küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Allikas: Päästeameti pressiteade