Haapsalu linnavalitsus kavandab Õhtu kaldale Wiedemanni tänava lõppu Haapsalus sündinud keelemehe Ferdinand Johann Wiedemanni parki.

Wiedemanni parki kavandavad skulptorid Aili Vahtrapuu ja Mari–Liis Tammi tutvustasid oma mõtteid läinud reedel.

Kolmnurkse pargi keskpunkt ja teede ristumiskoht on 10meetrise läbimõõduga valgest betoonist ring, mida valgustab pimedal ajal prožektor. Vahtrapuu pakkus, et igal päeval võiks olla ise värvi valgus.

Valgus võikski olla pargi üks märksõnu. Wiedemann tegeles sõnaga, aga ka sõna on valgus — vaimuvalgus—, arutles Vahtrapuu. Et Eestis on pimedat aega palju, võiks tuua linnaruumi valgust juurde.

Enne kui päevavalgus kustub, saab pargis nautida päikeseloojangut. Et meri roostiku tagant nähtavale tuua, tehakse parki kaks terrassi. Kaldajoon liigub mere täitmise arvel kümmekond meetrit edasi.

Autorid näevad pargil mitut kasutusvõimalust. Nii võiks valge betoonrõngas pargi keskel olla üks joonistamise–sodimise koht. Seal saab korraldada väikseid luuleõhtuid ja kontserte, aga ka koolitunde.

Wiedemanni meenutuseks on parki kavandatud tema väike büst postamendil — samas võtmes kui Haapsalu teistegi suurmeeste sambad.

Moodsama aktsendi annavad pargile rohu sisse unustatud sõnad. Tammi ja Vahtrapuu meelest võiks pargimurule laiali puistata suuri kiviplokke, millesse on raiutud sõnad. Sõnad peaksid olema seotud Wiedemanni tegevusega, aga millised need sõnad peaksid olema, ei osanud skulptorid öelda. Nad pakkusid veel, et sõnadest võiks pargis uitaja soovi korral lauseid moodustada.

Kivitahukad on nii suured, et neid saab kasutada istumiseks. Mis materjalist kivid teha, on veel lahtine.

„Haapsalu ei lähe vist Carrarast marmorit tooma?" küsis Vahtrapuu. Tegi pausi ja lisas kavalalt: „Või lähete?"

Muinsuskaitseametnik Tõnis Padu pakkus välja kohaliku paekivi. Ungru kivi — erinevalt dolomiidist — ei kattu vetikatega ega lähe sellest roheliseks. Vahtrapuu sõnul võiks kaaluda ka graniiti.

Kivisõnu saab teha mitmes järgus, kas või igal aastal ühe.

Pargi eelarvet veel pole, kuid büsti tarvis tuleks skulptorite hinnangul arvestada 200 000 krooniga, postament lisaks.

Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et tuleva aasta lõpuks võiks uus park valmis olla.

Haapsalu aselinnapea Martin Schwindti sõnul ei ole pargi rajamise raha tuleva aasta eelarve eelnõus ette nähtud, kuid pargi saaks rajada eelarve ülejäägi arvel. Schwindti hinnangul laekub linnakassasse aasta lõpuks tõenäoliselt miljon krooni rohkem kui eelarves ette nähtud. Kuidas ülejääki kasutada, otsustab volikogu.

Tõnis Padu lisas, et Wiedemanni skulptuuri rajamist on kavandatud juba enne sõda ja skulptor Roman Haavamäel olnud isegi postament valmis.

Allikas: ajaleht Lääne Elu, 05.12.2006