Osaühing Revino püüab põldudele sõnnikut laotades arvestada õhurõhku ja tuule suunda ning kaalutleb sõnnikuhoidlale biogaasigeneraatori soetamist.

"Mitme ebaõnnestunud asjaolu kokkulangemine," ütleb osaühingu Revino juhatuse esimees Kaupo Ojavee sügisel ettevõtte põldude ümbruses pikalt püsinud sõnnikuhaisu põhjenduseks.

Ebaõnn oli märg ilm, mis ei lasknud raskeid masinaid põldudele ja sügistöid venitas – künniga ei jõutud sõnnikulaotamisele piisavalt kiiresti järele. Ebaõnn oli ka adra purunemine, mis ühe teeäärse põllu kaheks päevaks sõnnikuga kaetuna kündi ootama (ja haisu levitama) jättis.

Ega sõnnikuhoidla siis haisu levita, kui seda keegi ei liiguta. Kolmel korral aastas aga veetakse sõnnikut hoidlast põldudele ja need ajad on ümbruskonnas ninaga tunda.

Esimene kord on kevadel kohe, kui maa kandma hakkab, mil sõnnikut pannakse kultiveerimise alla. Teine tuleb umbes kuu aega hiljem, mil maisile sõnnikut antakse (see on haisu mõttes kõige leebem aeg, sest sõnnik viiakse otse mulda), ning kolmas sügisel, künni alla.

"Püüame nii tegutseda, et lõhna leviku aeg oleks võimalikult lühike ja lõhn võimalikult väheintensiivne," kinnitab Ojavee. "Jälgime võimaluste piires õhurõhku, tuule suunda ja tugevust."

Majanduslikult ära ei tasu

Sõnnikust biogaasi tootmise võimalusi hakati Revinos uurima juba eelmisel aastal. Mitte et Revinol endal seda tootmise seisukohalt vaja oleks – Ojavee sõnul oleks seda vaja loomakasvatusettevõttel, millel pole piisavalt maad, kuhu sõnnikut väetiseks laotada. Revinol on aga maad kuni kümme korda rohkem kui firma loomapidamise juures arvestuslikult vajalik. Küll aga nähakse biogaasi tootmises ainsat arvestatavat lahendust haisu leevendamiseks.

"Generaatoris võetakse sõnnikust välja elekter ja soojusenergia ning järele jääb väidetavalt mittehaisev komposteerunud jääkprodukt. Väetamiseks kõlbab see väga hästi – kuigipalju lämmastikku protsessis arvatavasti küll kaob, aga kaltsium ja fosfor jäävad alles," selgitas Ojavee.

Revino sõnnikukogustele sobiva generaatori soetamine tähendaks umbes kümne miljoni krooni suurust investeeringut. Kuni pool summast oleks ilmselt võimalik Euroopa Liidu fondidest toetustena saada.

"Majanduslikust küljest vaadates kataksime generaatoriga endal mingi osa elektrikulust; toodetavast soojusenergiast lauda enda jaoks piisaks, aga kuna saame sinna maaküttesüsteemi, ei anna generaatori toodetav soojus erilist efekti. Tasuvusajast rääkides – kui arvestame viie miljoni krooni suuruse investeeringuga – võib arvestada umbes 15 aastaga," rääkis Ojavee.

Ühe haisu asemele teine

"Me teadvustame endale, et asume peaaegu keset Jõhvi linna ja meie eesmärk on haisu võimalikult vähendada," näeb Kaupo Ojavee generaatori ainsat arvestatavat kasu.

Esialgse info kohaselt peaks generaatoris töötlemine sõnnikuhaisu oluliselt vähendama.

"Laudas endas on sõnnikuhaisu suhteliselt vähe, hoidlates väljaspool laotamisperioode samuti – hais tekib just laotamise ajal. Generaatorist läbi käinud mass peaks laotamisel vähem haisema. Ammoniaagilõhna on väidetavalt vähem, küll aga tekib mingi kärsahaisu moodi lõhn," kardab Ojavee, et generaatori töötades võib Revino lähikonnas levida Väike-Maarja lähistelt tuttav spetsiifiline lõhn.

"Ja see oleks pidev lõhn, mitte sõnnikulaotamisega seotud hooajaline hais."

Taanlaste kogemustest teab ta, et kunagine biogaasigeneraatorite vaimustus on seal taandumas ning elanikud eelistavad aastaringsele ühtlasele haisule pigem paari intensiivse haisu perioodi.

Tööstusega harjunud piirkond

"Siin kandis on lihtsalt vähe inimesi, kes on elus põllumajandusega kokku puutunud ja saavad aru, miks on vaja sõnnikut põldudele panna," arvab Ojavee piirkonna eripäraks. Ajalooliselt tugevates põllumajanduspiirkondades, Järvamaal näiteks, suhtutakse asjasse märksa rahulikumalt.

"Iga asi, mis tavapärasest erineb, on inimesele häiriv," on Ojavee päri.

Millega ta põrmugi päri pole, on Revinost hooti leviva sõnnikuhaisu võrdlemine keemiatööstusest pärinevate haisulainetega: "Minu teada ei ole maailmas ühtegi uurimuslikku tõestust, et sõnnikuhais võiks põhjustada mingeid haigestumisi või allergiat. Ilmselt on suhtumine paljus inimeste teadlikkuses. Kuna siin piirkonnas on põllumajandust, erinevalt tööstusest, suhteliselt vähe, seostatakse iga haisu tõsise ohuga tervisele."

Kevadeks asi selge

Biogaasigeneraatori lõplikku tasuvusarvestust Revinol veel ei ole. "Kui selgub, et see on majanduslikult enam-vähem mõttekas – et see ei ole liialt suur lisakulu –, siis me selle investeeringu ka teeme," lubab Ojavee kevadeks asja selgeks saada.

Kui generaator end ei õigusta, tuleb tunnistada, et haisu vähendamise võimalused on otsas. Muid lahendusi lihtsalt ei ole.

Allikas: ajaleht Põhjarannik 6.12.2006, Külli Kriis.