Tartu Observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ütles Postimees Online’ile, et Päikesel toimunud purse midagi katastroofilist esile ei kutsu, kuid tegemist oli väga huvitava sündmusega.

Toimunud purse maa-asukate elu eriti ei mõjuta, sest purse oli päikeseketta serval ja nii läks voog maaga isegi risti.

Küll aga võib pahandust tekitada korduspurse, sest siis oleks purse tõenäoliselt maa suunas. Nimelt liigub päikese aktiivne piirkond just päikese ja maa vahelisse suunda.

«Siis oleks kolme-nelja päeva pärast oodata väga tugevaid virmalisi ja magnettorme. Mõnes kohas võib häiritud olla ka raadiolevi. Purse võib häirida isegi elektriliinide talitust, kuid seda tavaliselt ei juhtu,» selgitas Kolka.

Lähema kahe ööpäeva jooksul on uue M-klassi purske tõenäosus 70 protsenti ning tugevaima X-klassi tõenäosuseks arvatakse 30 protsenti.

Kolka sõnul pole päikesepursked aga väga unikaalsed sündmused. Näiteks uuris ta eile 1976. aastast peetud tabelit toimunud pursete kohta ja eilne purse saaks tabelis tugevuselt alles 15. koha.
 

2005. aasta septembris toimunud purse oleks samas pingereas aga lausa viiendal või kuuendal kohal.

«Seega on neid purskeid olnud varemgi ja tuleb ka hiljem,» nentis ta. «See on normaalne elunähtus, kuigi eilne purse oli siiski päris tugev.»

5. detsembri hommikul kell 10.35 Greenwichi aja järgi toimus päikesel võimas X9 klassi purse.

Purse põhjustab suure energiaga osakeste (harilikult vesiniku aatomituumade ehk prootonite) ja laias elektromagnetilise kiirguse spektris (raadiolainetest gammakiirguseni) radiatsiooni voo.