Kes meist ei teaks mõistatust “Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel?”. Õige vastus on loomulikult pähkel.
Pähklid on väga kõrge toiteväärtusega, sisaldades rohkesti proteiini, taimseid rasvu ja vitamiine. See, et mõistatuses pähklit lihaga võrreldakse, pole sugugi ekslik. Peotäis pähkleid tagab poole päevasest proteiinivajadusest, mistõttu võiks neid julgelt tarbida vahepalana söögikordade vahele või toidulisandina.
Arvatakse, et pähklid on tõenäolisemalt ühed vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks kasutama. Nendes sisalduvad mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad ainevahetusprotsessides ja luude ehituse tugevdamises.
Sarapuupähkel ehk metspähkel
Umbes 70% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, 20% Itaaliast ja ülejäänud 3% toodetakse Ameerika Ühendriikides. Eestlased võivad neid ka sügisel metsas liikudes korjata.
Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainete rikkad. Olles kergesti seeditavad, tagavad need normaalse mao limaskesta talituse ja sisaldavad rohkesti seedimist parandavaid ensüüme. Samuti sisaldavad B- ja E-grupi vitamiine.
Maapähkel ehk arahhis
Maapähkel on tegelikult kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Arahhis pärineb Aasiast. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, parandades vereloomet, osalevad neis sisalduvad ained punavereliblede moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist.
Kreeka pähklite
kodumaaks peetakse Türgit, Iraani, Lõuna-Venemaad ja Põhja-Indiat. 100 g pähkleid sisaldab rohkesti A- ja D-vitamiini, mis parandavad nägemist. Nagu kõik eelnevadki pähklid, tagab kreeka pähklite söömine normaalse seedetrakti talitluse.
Parapähkel ehk brasiilia pähkel
kasvab Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikel ja on pähklitest kõige kõrgema toiteväärtusega, mistõttu tarbitakse neid Lõuna-Ameerikas tihti liha asemel. Samuti sisaldavad nad rohkesti E-grupi vitamiine, seleeni ja rauda.Parapähklite söömine parandab aju verevarustust ja aitab ära hoida insulti.
India pähkel
on neerukujuline vili ja oma ehituse tõttu raskesti transporditav, sest puhastatuna murdub väga kergesti. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Vitamiinidest sisaldab ta kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust. Seetõttu sobivad india pähklid vahepalaks raske füüsilise koormusega inimestele, sest nendes sisalduv süsivesikute hulk on kõrge.
Pistaatsiapähkel
on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi.
Seederpähkel ehk seedrimänni pähkel
on pärit Venemaalt, Hiinast ja Hispaaniast. Seederkäbi seemnetes sisalduvaid eeterlikke õlisid on läbi aegade kõrgelt hinnatud iseloomuliku ja meeldiva lõhna pärast. Nad on kergesti seeditavad, sisaldades rohkesti immuunsüsteemi parandavaid B- ja D-grupi vitamiine. Süsivesikute sisaldus on pähklitest kõige madalam, seetõttu need sobivad kergeks vahepalaks suhkruhaigetele.
Mandel
Kõige rohkem kasvatatakse mandleid Ameerika Ühendriikides Californias. Toiduks tarbitakse ainult magusaid mandleid, mitte aga mõrusid, sest nende eeterlikud õlid on mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses.
Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K-grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele. Mandlid on silmapaistvad kaltsiumi, kaaliumi ja raua sisalduse poolest, mistõttu on neil oluline roll vereloome moodustamisel. Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi.
Artiklis on kasutatud Kalju Kase raamatut “Puuviljad, marjad, pähklid”. Kirjastus Valgus, Tallinn, 1982.
Allikas: ajaleht Virumaa Teataja 05.12.2006, Karin Hansson