Botaanik Urmas Laansoo vastus 2. detsembri Maahommiku saates esitatud küsimusele, mis eetrisse ei mahtunud:

Kas toataimi võib pimedal ajal toas ümber paigutada, aknalauale valguse kätte tõsta?

Igal juhul võib toataimi akna peale tõsta, aga on taimi, kes on järskude asukohamuutuste suhtes tundlikud. Näiteks jõulukaktus – kui tal on juba õienupud varrelülide küljes või tipus, siis ei ole hea viia teda ühest toast või elamisest teise. Loomulikult meil ka müüakse jõulukaktuseid nende õitsemise ajal või enne õitsemist, aga mida vähem me neid häirime, seda parem.

Kui me lisavalgustame taime, st anname taimele sobiliku lainepikkusega valgust talvisel pimedal ajal, siis taimed kohanevad palju kergemini uutes kasvukoha tingimustes – uutes ruumides, uutes korterites jm.

Lisavalgustamine talvel ühelegi taimele paha ei tee, aga ei ole otsest vajadust kõiki taimi talvel valgustada.

On taimi, kes suurepäraselt tulevad toime ilma lisavalguseta – need on eelkõige alusmetsataimed, kes ka looduses kasvavad hämarates tingimustes, näiteks sõnajalad, pegooniad, selaginellid.

Eelkõige tuleb lähtuda sellest, kui taim talvel pimedal ajal õitseb, siis talle meeldiks ka natuke valgemas kohas olla. Neile taimedele, kes talvel puhkavad või ei õitse, pole otsest tarvidust lisavalgust anda.

Eriti on vaja taimi lisavalgustada siis, kui näeme, et õienupud kipuvad varisema või lehed muutuvad väga kahvatuks talvisest pimedusest tingituna.

Valgustamise juures on tähtis see, et me ei “narriks” taime, kuna taimed on harjunud saama valgust väga doseeritult – päikesetõusust loojanguni. Kui me otsustame lisavalgustamise kasuks, peame seda tegema kuni kevade lõpuni, kui on juba loomulikku valgust piisavalt taimede elutegevuseks.

Allikas: ETV Maahommik