Järgnev pikaajaline ilmaprognoos pärineb 4. detsembrist sõltumatult ennustajalt Marko Kaasikult. Autor uuendab ennustust kord kuus, tavaliselt kuu esimesel poolel.
Seekordne prognoos lähtub kahest atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestavad maailmamere ja atmosfääri koostoimet: Experimental Climate Prediction Center’i mudel (California, USA) ja NCEP coupled forecast system model (NOAA, USA).

Detsember
Madalrõhkkondade surve Atlandilt üle Skandinaavia põhjaosa jätkub võimsalt. Lõuna- ja läänekaarte tuuled kannavad aastaaja kohta väga sooja ja niisket õhku ilmselt ka kuu teisel dekaadil. Tõenäosusega umbes pool tulevad jõulud isegi mitte musta, vaid peaagu rohelise maaga, sest kuu keskpaigani püsivad rohu kasvuks vajalikud viis-kuus soojakraadi. Kõrgrõhkkonda, külmakraade ja vähest lund on oodata millalgi vahemikus jõululaupäevast uue aastani. Kokkuvõttes on oodata paljuaastasest keskmisest tervelt 5–6 kraadi soojemat ja mõnevõrra sajusemat (peamiselt vihm) detsembrit.

Jaanuar
Madalrõhkkonnad möllavad Ida-Euroopas edasi, kuid Lääne-Euroopa kohal tugevnev kõrgrõhukese blokeerib tee kõige soojematele õhumassidele ning suunab madalrõhkkonnad üle Skandinaavia ja Baltimaade kagusse. Eestis tähendab see valdavalt mõõdukat külma ja lumesadusid, mille sekka poetab lörtsi ja veidi vihma. Seetõttu on oodata paljuaastasest keskmisest veidi pehmemat ja oluliseslt sajusemat jaanuari. Valdavas osas Eestist on oodata normaalset lumikatet, saartel ja läänerannikul tavalisest soojema mere ääres aga mitte. Olgu öeldud, et selline rõhkkondade paigutus tähendab Loode-Venemaast Lääne-Siberini lõunavoolu ja tavalisest 3–5 kraadi pehmemat ilma.

Veebruar
Jaanuaris väljakujunenud olukord üldjoontes jätkub, kuid õhurõhkude kontrast lääne ja ida vahel maheneb. Seega on oodata ligikaudu keskmist või veidi pehmemat veebruari ning mõnevõrra üle keskmise sademeid, peamiselt lume näol.

Märts
Siberi kõrgrõhkkond on tavalisest tugevam, kuid ei ulatu kuigi kugele läände. Kogu Euroopas aga rõhk madal – ligikaudu taastub jaanuari olukord. Ida-Euroopas on seetõttu tavalisest rohkem kagu- ja lõunatuuli, mis saabuva kevade taustal tähendab soojalaineid ja lume sulamist märtsi keskpaiku. Kokkuvõttes kujuneb märts tavalisest veidi soojemaks ja sajusemaks.