Kuigi Eestimaa suvi on lühike ja viljade saagikus sõltub suuresti ilmataadi lahkusest, on just tomatisaagi suuruse ja kvaliteedi mõjutamine rohenäpu enda võimuses.
Kasvuhoone troopilisi temperatuure nautivad tomatitaimed on praeguseks tugevaks ja pikaks sirgunud, õrnad kollased õied on puhkenud ning paljusid taimi ehivad juba ka väikesed rohelised viljad. Fiskarsi aiatargad jagavad lihtsaid nippe, mis aitavad alanud tomatihooajal saaki veelgi suurendada.
Temperatuur ja valgus
Tomatid armastavad valguse, soojuse ja niiskuse perfektset tasakaalu. Tomatitaime kasvamiseks on kõige ideaalsem päevane temperatuur +22…+24°. Kui temperatuurinäit langeb alla +10°, hakkab taim kiratsema. Liigne kuumus seevastu paneb taime kiirelt kasvama, kuid peatab suurenenud toitainete vajaduse tõttu viljade kasvu. Väga palavate ilmadega kaitse tomatitaimi kõrvetava päikese eest, sättides taime ja kasvuhoone klaasi vahele keskpäevase päikese ajaks näiteks katteloori. Kindlasti ava kõik uksed ja õhuavad, sest tomatite suurimaks vaenlaseks on niiske ja kuum õhk kasvuhoones, mis kahjustab nii lehti kui vilju.
Kui ilmad on kuumad või pisikeses kasvuhoones õhk ei liigu, tuleks taimi igal hommikul õiekobarate juurest raputada. Nii saab aednik aidata soodustada tolmlemist ning saaki poole võrra suurendada.
Kuna tomatid vajavad palju valgust, vaata suve jooksul üle, et lähedusse jäävad puud ei upitaks oma oksi üle kasvhoone, varjates sellega tomateid päikesevalguse eest.
Muld olgu magus
Kasvuperioodil meeldib tomatitele kergelt happeline muld, kuid viljade valmides tuleks nende magusamaks muutmise nimel ka muld aluselisemaks muuta. Üks tänuväärne vahend selleks on tuhk, mis aitab tõsta mulla pH taset. Tuhas leiduv kaalium on aga mineraal, mis suurendab suhkrute tootmist ja nende jõudmist viljadesse. Paljud rohenäpud kasutavad tomatites hapukuse vähendamiseks ka sooda lisamist mullale.
Väetamine
Tervete, mahlakate ja punapõsksete tomatite saamiseks on kõige paremad looduslikud toitainerikkad väetised, mida tuleks kasutada nii enne tomatitaimede muldapanekut kui ka kasvuperioodil.
Koduaia kompost teeb pinnase mahedaks ja tomatid magusaks. Kompost sisaldab tomatitaimedele vajalikke makrotoitaineid ja mikroelemente, millest sünteetilistes väetistes enamasti vajaka jääb. Maitsekate tomatite saamiseks kasta taimi kasvuperioodil kompostist tehtud vedelikuga või kõrvenõgestest valmistatud virtsaleotisega. Veel naudivad tomatid mereadru, kanasõnnikut, purustatud munakoori, koera- ja kassikarvu ning kohvipaksu.
Taimedele toed
Tugedeta taimed hakkavad õigepea kasvama maapinnaga paralleelselt, kasvatades palju harusid, kuid vähe vilju. Maapinna lähedus muudab tomatid ka haigustele vastuvõtlikuks. Niisiis on rikkalikuks saagiks oluline investeerida korralikesse tugedesse. Viimased võib ise ehitada või osta aiandist. Tähtis on taim tugedega ümbritseda võimalikult kiiresti, et hiljem juurestikku ei häiritaks. Kui aga oled plaaninud taimi siduda, ei tohiks seda teha enne esimeste õite ilmumist. Sidumiseks kasuta pehmeid kangajääke või sukkpükse, mis ei kahjusta õrna taime. Lisaks heale tomatisaagile võimaldab vertikaalne kasvatamine taimedele head õhu ja päikese ligipääsu.
Kastmine
Tundlike tomatitaimede kastmine nõuab vilumust ja tähelepanelikkust- mullal ei tohi lasta läbi kuivada, samas kardab tomatitaim ka ülekastmist. Tomatitaimede kastmiseks on parim aeg hommik, sest õhtul kastes säilib kasvuhoones kõrge niiskustase, mis soodustab tomatitaimede haigestumist. Kasvuhoonet tuleks sel põhjusel ka regulaarselt tuulutada, sest kõrge õhuniiskus raskendab tolmlemist ja tugevate viljade kasvamist. Jahedal ajal tuleks tomateid kasta üks kord nädalas, palavate ilmadega aga 2-3 korda nädalas. Kastmisvesi peaks olema eelsoojendatud ja kindlasti tuleb jälgida, et muld niiskuks sügavuti. Kui kasvuhoones on korralik õhutus ja suvi päikesepaisteline, tasub mõelda imbvooliku süsteemi rajamisele, mis viib vee otse taime juurteni ja vähendab sellega haiguste tekkimist.
Allikas: Turundus
