Eelmisel kolmapäeval Päästeameti peadirektori korraldusel suure tuleohuga aja tõttu kokku kutsutud Päästeameti üleriigiline staap saavutas püstitatud strateegilised eesmärgid ning lõpetas 18.06.2018. a. oma töö.
"Oleme kaardistanud siseriiklikud ja välispartnerite pakutavad ressursid ning oleme valmis neid kaasama, kui olukord seda nõuab," ütles Päästeameti vastutav korrapidaja Rasmus Laar. "Lõpetame küll staabi aktiivse tegevuse, kuid Päästeamet jätkab kõrgendatud tähelepanuga olukorra monitoorimist, sest tuleoht looduses on endiselt väga suur ja tõenäosus uuteks tulekahjudeks on äärmiselt kõrge," lisas Laar.
Staabi eesmärkideks oli hoida ära keskkonnakahjude suurenemine ning tagada elupäästevõimekuse olemasolu üle Eesti. Selleks suurendati riskipildi haldamist ressursside planeerimiseks ning vajaduste prognoosimiseks, koostööpartnerite kaasatust ja valmisolekut, inimeste teadlikkust suure tuleohuga ajast ja vabatahtlike kaasatust ning kaardistati välisabi taotlemise võimalused.
Päästeamet jätkab aktiivset tegevust, et oma valmisolekut metsa- ja maastikupõlenguteks taastada. Perioodi jooksul toimunud tulekahjudega on oluliselt suurenenud päästetehnika remondi vajadus. Mitmetele metsa- ja maastikupõlengutele reageerimine on tekitanud suure koormuse ka vabatahtlike vanale tehnikale, mis vajab nüüd kulukat remonti.
Täpsemad kulud on kokku arvestamisel, ent hinnanguliselt ületavad kutseliste ja vabatahtlike päästjate kulud kütusele, toitlustusele, tehnika remondile ja kutseliste päästjate ületundide tasustamisele ühe miljoni euro piiri. Täpsemalt selguvad kulud siis, kui suure tuleohuga aeg on möödas ja Päästeamet saab kulud lõplikult kokku arvestada.
Eestis on olnud sel aastal võrreldes eelmiste aastatega erakordselt kuiv ja soe kevad ning seetõttu on metsa- ja maastikupõlengute oht jätkuvalt väga suur. Suure tuleohuga aeg üle Eesti kestab ning lahtise tule tegemine metsas ja maastikul on keelatud.
Allikas: Päästeameti 20.06.2018 pressiteade