Keskkonnaministeerium andis juuni alguses peetud seminaril ülevaate keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava koostamisest. Tutvustati ka arengukava töörühmade seniste arutelude tulemusi ning koguti seminaril osalenud huvirühmade esindajatelt tagasisidet.
Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel alustati aastateks 2019-2022 keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava koostamist, mille eesmärk on tõsta elanike keskkonnateadlikkust, edendada süsteemset keskkonnaharidust ja kirjeldada alavaldkondade prioriteedid.
"Peame panustama keskkonnaharidusse just seetõttu, et sageli on keskkonnaõpet saanud lapsed need, kes oma vanematele keskkonna säästmist ja loodushoidu õpetavad. Oluline on, et ka laste vanemad oleksid teadlikud, kuidas meie loodust hoida ja kaitsta. Nii saame üheskoos tagada Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna," pidas keskkonnaminister Siim Kiisler oluliseks inimeste üleüldist keskkonnateadlikkuse tõstmist, mis on uue arengukava koostamise üks eesmärkidest.
Seminaril oli poolesaja osaleja seas koolide, keskkonnahariduskeskuste, kõrgkoolide, kolmanda sektori ja ettevõtjate esindajaid. Kuulati ära ülevaade tegevuskava koostamise protsessist. Seejärel läbi viidud küsitlus andis tegevuskava koostajatele tugeva mandaadi, et ollakse õigel teel. Järgnenud galeriistiilis rühmatööde käigus said kõik osalejad tutvuda valdkondlike töörühmade sõnastatud eesmärkide ja nende elluviimiseks planeeritud tegevustega. Kui eesmärkide sõnastusse tehti vaid üksikuid vormilisi täpsustusi, siis tegevuste kohta oli täiendusi tunduvalt rohkem. Anti soovitusi, kuidas tegevusi ellu viia, ning lisati konkreetseid probleeme, mille lahendamise peaks tegevuskava tagama.
"Kõige kuumem teema on kahtlemata rahastamine. Kuidas võimaldada kõigil üldhariduskoolide õpilastel osaleda keskkonnahariduslikes aktiivõppeprogrammides nii, et projektide haldamine ei nõuaks liiga palju aega ega raha? Kuidas tagada keskkonnahariduskeskuste mitmekesisuse säilimine olukorras, kui baasrahastus pole kõigile tagatud? Need on küsimused, millele otsime üheskoos vastuseid," tõi Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti välja kõige põletavamad küsimused, mis seminarilt kõlama jäid.
Esitatud ettepanekuid arvestatakse tegevuskava lõppdokumendi koostamisel ning tegevuste elluviimisel. Seminari materjalid koos tegevuskava valdkondlike eesmärkide, tegevuste ja esitatud ettepanekutega on üleval keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressilwww.envir.ee/et/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava-2019-2022
Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava on 31. märtsil 2017 keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri allkirjastatud ühise tegevuse memorandumi rakenduskava. Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kinnitavad memorandumis ühist tahet töötada välja keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava ning korraldada selle elluviimise perioodilist analüüsi ja uuendamist, kaasates kõiki siht- ja huvirühmi.
Alates 2017. aasta sügisest on toimunud mitmeid valdkondlikke arutelusid, milles on osalenud keskkonnahariduskeskuste, koolide jt organisatsioonide esindajad. Selle aasta veebruaris moodustati neli valdkondlikku töörühma, kes on kolm kuud töötanud ning sõnastanud oma valdkonna eesmärgid ja tegevused.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade