Kasuta lumeta ja sula maad ning sooja ilma mõneks oluliseks aiatööks!

Õunapuudel (eriti vanematel) on aina suuremaks probleemiks puuviljamädanik. Nakatunud viljad mis jäävad puu otsa või maha vedelema, on kevadel tõeliseks haiguspommiks, sest seeneosed levivad neist mööda aeda laiali. Praeguste ilmadega on parim aeg puud mädanenud viljadest vabastada ning need ka puude alt ära koristada. Kompostihummikusse ei soovita neid visata, küll aga lõkkes ära põletada või mitmekümne cm sügavusele maasse kaevata.


Mitmetes aedades on vanemate õunapuude tüved punakaspruuniks muutunud. Seda nähtust põhjustava haiguse nimeks on koorepõletik. Puud see küll ei hävita, kuid on tüvele häirivaks ning riivab ka silma. Tõve vastu aitab seenhaiguste tõrjevahenditega pritsimine, kuid kaks kärbest ühe hoobiga saab tüvevalgenduspasta kasutamisega (juhul, kui selles on raudsulfaat hulgas). Pastat on aiaärides saada, enne tuleks õpetust lugeda ja veenduda koostises.




Päris paljudes aedades on puutüvedele samblikust habe kasvanud. Kelle hoolealustel see probleem tekkinud, peaks kõigepealt parra maha ajama (selleks sobivad näiteks kare kinnas või jäigajõhviline kapronhari) ning siis jämedamad puuosad tüvevalgendi, näriliste peletusvärvi või Samblanäksiga üle võõpama. Need ained sisaldavad raudsulfaati, mida aga samblikud kui vanapagan välku kardavad. Muidugi on otstarbekam valida hele ja neljajalgsetele vastiku lõhnaga määre: sel moel püsivad tüved tervena nii loomahammaste kui ka kevadtalviste päikesekiirte põletava mõju eest. Kolm kärbest ühe hoobiga.

Üheks kahjurite tõrjevõtteks on maapinna läbikaevamine labidalehe sügavuselt. Pinnakihti talve eest peitu pugenud paharetid ja nende munad satuvad kaevates nii sügavale, et nad kevadel sealt enam välja ei pääse.

Soojade ilmadega võib juba ka õunapuude lõikamisele asuda. Tasub ainult meeles pidada, et lõikehaav on soovitatav enne aiavaha või haavapeitsiga võõpamist mõne seenhaiguste tõrjevahendiga üle pintseldada.

Heaks komposti valmistamise tooraineks on puulehed. Milleks kergendada rahakotti orgaaniliste väetiste ostmisega, kui neid saab edukalt ka ise valmistada. Ainult kättevõtmise asi. Praegust aega saab edukalt leheriisumiseks kasutada. Lisaks annavad lehed otse maasse kaevates samuti rikkalikku lisarammu. Puude-põõsaste istutusaugudki võib lehtedega täita. Talve jooksul vajuvad lehed tihedaks massiks ning kevadel on augu põhjas n.ö sõnnik olemas.

Puulehed võib praegu ka lihtsalt tugevast kilest (näiteks turba-) kottidesse toppida ja kevadeni säilitada, kust neid siis vajalikul otstarbel kasutada saab.
Osa kuivemaid lehti võiks ulualla vedada ja jätta sinna oma aega ootama: lumeta äkkpakase korral hea võtta ja taimedele multšiks ümber laotada.

Väino Eskla