ELi põllumajanduspoliitika tulevikukava annab liikmesriikidele valikuvõimalusi, kuid ei arvesta siiski Eesti põllumajanduse eripäradega
Euroopa Komisjoni 1. juunil 2018. a. avaldatud ühist põllumajanduspoliitikat reguleeriva määruse eelnõu annab ühelt poolt liikmesriikidele suurema valikuvabaduse ja vastutuse kohalikele oludele sobiva põllumajanduspoliitika rakendamiseks, kuid ignoreerib kahjuks asjaolu, et ELi põllumajandusettevõtete struktuur erinevates liikmesriikides oluliselt erineb.
"Põllumajandusmaa ja põllumajanduses tegutsevad inimesed loovad head eeldused kohaliku toidutootmise arendamiseks. Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted on valmis panustama kohalikku tootmisesse, kuid kahjuks ei võimalda ELi ühise põllumajanduspoliitika raames kunstlikult tekitatud ebaausad konkurentsitingimused põllumajandustoetuste suure erinevuse näol ära kasutada Eesti põllumajanduse tegelikku potentsiaali," rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus lisas, et täna avaldatud põllumajanduspoliitika alusmääruse eelnõu kinnitab veelkord, et Eesti põllumajandustootjaid ootab otsetoetuste ühtlustamise osas ees veel üks üleminekuperiood, mille lõpuks jäävad Eesti toetused jätkuvalt tunduvalt madalamaks ELi keskmisest. Kuigi ELi eelarve on tulevikus suure surve all, siis ei saa põllumajanduskoda leppida ettepanekuga, mis jätab Eesti põllumajandusettevõtted eelolevaks kümneks aastaks ebaõiglastesse konkurentsitingimustesse. Kahjuks soovitakse oluliselt kärpida ka Eesti jaoks väga olulisi maaelufondi vahendeid.
Murelikuks teeb ka Euroopa Komisjoni ettepanek, et liikmesriigid peavad piirama otsetoetusi ettevõtte kohta ja rakendama toetuste ümbersuunamist. "Nii nagu Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriikidele anda suurema õiguse ise otsustada, kuidas kõige paremini saavutada kohalikke olusid arvestades keskkonna ja kliima eesmärke põllumajanduses, nii peaks komisjon liikmesriike usaldama ka toetuste suunamise küsimuses - kohustuslikud ettevõttepõhised toetuslaed ja toetuste kohustuslik ümbersuunamine pole kuidagi kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtetega ja ohustavad Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet," väljendas Sõrmus rahulolematust osade komisjoni ettepanekute suhtes.
Euroopa Komisjoni poolt 1.06.2018. a. avaldatud põllumajanduspoliitika määruse eelnõu kohaselt vähenevad aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid 615 miljoni euroni, mida on käesoleva (2014-2020) perioodiga võrreldes ligi 15% vähem. Otsetoetuste eelarve tõuseb jooksevhindades 1,27 miljardi euroni võrreldes selle eelarveperioodi ca 1 miljardi euroga. Otsetoetuste ja maaelu vahendid kokku suurenevad küll jooksevhindades 9% võrra, kuid inflatsiooni arvestades suurenemisest rääkida ei saa. Eesti valitsuse ja põllumajandusorganisatsioonide nõudmised otsetoetusi ühtlustada on küll mõningast vilja kandnud, kuid Eesti otsetoetuste tase jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt Maaeluministeeriumi esialgsete arvutuste järgi 2027. aastaks alles 77%-ni ELi keskmisest.
Määruse eelnõu koos lisadega leiab siit: https://ec.europa.eu/commission/publications/natural-resources-and-environment_en
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
