Aiapidaja igasügiseseks mureks on taimede katmine nii, et närilised, pakane ega kevadtalvine päike taimedele liiga ei teeks. Järgnevalt pakume vaadata pilte mõnedest võtetest, kuidas taimi kaitsta saab.

Kui me tüvesid õigel ajal kinni ei mähi, jõuavad pikk-kõrvad meist ette ja degusteerivad koort. Kellel veel viljapuud kaitsmata, peaksid selle töö kiiremas korras ette võtma, sest nagu esimeselt pildilt näha, võivad jänesed oma plaane õige vara ellu viima hakata.


Üheks võimaluseks on siduda tüvi tugeva jõupaberi ribaga kinni.
NB! Paberi kerimist tüvele alusta maapinnalt, mitte ülalt alla.


Endale lihtsamaks, kuid rahakotile kulukamaks võimaluseks on spiraalsete tüvekaitsete kasutamine. Neid on aiaärides saada erineva pikkusega. Peaasi, et kogu tüvi saaks kaitstud. Mida heledam tüvekaitse, seda parem, sest nii ei hakka kevadtalvised päikesekiired puutüvele peale.

Kellel okaspuuoksi käepärast võtta, võib eelnimetatud vahendite asemel neid tüve ümber siduda. Tüvele võib kerida ka fooliumiriba, kuid selle alla tuleb panna nt kiht paberit. Mõni aiapidaja väidab, et musta sõstra oksad tüve ümber seotuna hoiavad ka haavikuemandaid eemal. 

Seniste kogemuste põhjal peletab närilisi tõrjevahend Fütorodent. Eriti oluline on pintseldada seda juurekaelale ja maapinna lähedasele tüveosale, kuhu hiired tavaliselt koort maiustama kipuvad.


Mügrisid ehk vesirotte võib kostitada "kommidega", mis tuleks nende käikudesse panna. Need maitsevad elukatele hästi, kuid elulooma mügridest hiljem enam ei saa.


Tarastamata maa-aedades on aina sagedamateks külalisteks kitsed-põdrad, kes puuvõrade kallal üsna omapärase lõikuse korda saadavad. Kahjuks ei puule ega meile meelepärasel viisil. Nende metsaelanike peletamiseks aitab vahend Plantskydd.


Paljudel kärneritel on eelmisest lumeta talvest kurvad kogemused: kaitsmata juurestik kahjustus või hävis pakase käes. Nüüd on parem karta kui kahetseda: puista taimede ümber maapinnale kohevat multši. Pildil on näha spetssegu, kuid edukalt aitab ka tavaline vähelagunenud (samblatükkidega) turvas, puulehed, puukoorepuru, puiduhake...


Pakasetõkkekangasse mähitud puud-põõsad paistavad aias küll kui tondid, kuid selline kate kaitseb okaspuid väga hästi ka kevadtalvise päikese eest.


Pole ime, kui ootamatu lumi sulale maale sajab ja sinna ka jääb. Paksu lumeteki alla hakkavad aga hiired ja mügrid kohe käike ajama ning puutüvele ja juurekaelale ligi kippuma. Selle rõõmu saame närilistelt ära võtta, kui tüve ümbert lume tihedaks tallame. Kui hiljem suuremat pakast on oodata, saab kohevamat lund juurde loopida.


Paksu lumekihi teke tihedatele põõsastele ja okaspuudele koolutab või koguni murrab oksi. Kui kohevat lund saab üsna kerge vaevaga maha raputada, siis vihmasaju järsul üleminekul lumeks tekkinud kandamid kleepuvad tugevasti okste külge. Sellise lume eemaldamisel tuleb olla väga hoolas: pungadki võib üsna kergelt lahti kangutada.

Väino Eskla