Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest alates märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja juhtimisele on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse.

· Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks viies riigis: Luksemburgis (kõik 12 aruandes käsitletud supluskohta), Maltal (98,9% kõigist supluskohtadest), Küprosel (97,3% kõigist supluskohtadest), Kreekas (95,9% kõigist supluskohtadest) ja Austrias (95,1% kõigist supluskohtadest).

· Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Rumeenias, Sloveenias ja Šveitsis vastasid kõik aruandes esitatud suplusveekogud 2017. aastal vähemalt piisavale kvaliteeditasemele (vastavalt suplusvee direktiivis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele).

· Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (79 supluskohta ehk 1,4%), Prantsusmaa (80 supluskohta ehk 2,4%) ja Hispaania (38 supluskohta ehk 1,7%).

· ELi liikmesriikides registreeriti kõige suurem selliste suplusveekogude osakaal, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%).

Vaata Eesti ujumiskohtade veekvaliteeti kaardilt: http://www.eea.europa.eu/themes/water/interactive/bathing/state-of-bathing-waters

Rohkem infot Euroopa Keskkonnaameti uudisest: https://www.eea.europa.eu/et/highlights/roomusonum-puhkajaile-valdava-osa-euroopa

Allikas: Keskkonnaagentuuri teavitus