Novembrikuine külmahoog peletas rändlinnud minema, talikülalised aga naudivad hilissügisest soojust.

Linnuvaatleja Agu Leivits ütles, et rikkalik käbiaasta on meeltmööda kuuse-käbilindudele.

«Huvitav on see, et käbilinnud on laulma hakanud — kavatsevad vist pesitsema hakata,» lausus Leivits. Enamasti algab neil pesitsusaeg jaanuaris või veebruaris.

Talikülalistest on kohal leevikesed, hangelinnud ja siidisabad. Viimati nimetatuid nägi linnuvaatleja ka eelmisel nädalal Viljandimaal olles. «Merel on olnud parte, kotkaid ja luiki ning rannikul kohtasin linavästrikku,» täiendas Leivits.

Ta rääkis, et valge-toonekurg, keda inimesed on Uusna ristmiku lähistel liikumas näinud, on ilmselt vigastatud, kuid teda tabada proovinud Nigula turvakodu töötajate eest on ta suutnud ikka minema lennata.

Linnuteadja Olav Renno tähelepanekut mööda pole külmaperioodil lahkunud rändlindudest keegi soojaga naasnud, kuid vahepeal lahtistele metsakraavidele lennanud sinikaelpardid on suurematel veekogudel tagasi.

Renno on silmanud hallõgijat, kes pole külma eest pakku läinud. «Lumekakku ja karvasjalg-viud pole veel näha, ju neil on Karjalas ja Soomes hea olla,» arvas linnuteadja.

Tema jutu järgi on ka tihased ja metsnäärid laanes peidus, sest ilm on soe ja neil pole vajadust majade lähedale toitu otsima tulla.

Riikliku Looduskaitsekeskuse seire- ja teadustöö spetsialisti Kaja Kübara andmete järgi on Nigula turvakodus praegu kaks rändkakku, valge-toonekurg, kühmnokk-luik ja hiireviu.

Allikas: ajaleht Sakala