"Kliimapoliitika tähendab täna väga konkreetseid eesmärke, mille täitmiseks on vaja reaalseid tegevusi, olgu see transpordis või tootmises või põllumajanduses. Me peame seda meeles pidama igas valdkonnas toimetades. Kui oskame selle väljakutse enda kasuks pöörata ja suudame püstitatud eesmärgid täita ning vähendada heidet võib-olla rohkemgi kui vaja, siis saab riik ühikutega kauplemisega hoopis tulu teenida. Kui ei suuda, tuleb riigil hoopis ise kvooti osta ning see on lisakulu, mida Eestil kindlasti vaja ei ole," ütles Kiisler.

Kiisler, nentis, et väikese riigi jaoks on majanduse kliimasõbralikuks ümber korraldamine suur väljakutse, kuid pakub samas ka palju uusi võimalusi ja suundi eri valdkondades tegutsemiseks. "Eesti saab olla edukas innovatsiooni ja nutikusega. Näiteks tehnoloogiliste, eriti ressursisäästlike digilahenduste katsetamisel ja eksportimisel, aga ka kõiges muus, mis aitavad kasvuhoonegaaside heidet vähendada," ütles Kiisler".

Kliimamuutuste ohjamiseks on vaja tõhusat koostööd ning see nõuab globaalset kõikide riikide tahet ja tegutsemist. Tänavu detsembris Poolas toimuval ÜRO kliimakonverentsil on eesmärk kokku leppida reeglid, mis annavad ühtsed juhised pea 200-le riigile, kuidas Pariisi kokkulepet ellu viia.

"On selge, et 15 lehekülge Pariisi kliimalepet ei muuda maailma iseenesest. Inimestel peab olema kindlus, et riigid tõesti ka tegutsevad. Elavaks muudavad leppe ka just ühenduste, linnade ja ettevõtete tegelikud sammud," ütles Kiisler ning lisas, et väikese rahvaarvu juures loevad ka ühe inimese igapäevateod palju.

Täna toimuval kliimateemalisel seminaril vaadeldakse, mida kliimapoliitikas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal kokku lepiti, kuidas see Eesti edasist tegevust mõjutab ning kuidas rahvusvahelistesse arengutesse sobitub. Samuti arutletakse kahes vestlusringis, kuidas toime tulla kliimamuutustega, leida võimalusi arendustegevusteks ja anda oma panus rahvusvahelisse tegevusse.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21.05.2018 pressiteade