Käesoleva looduskaitsekuu teemaks on "Terve Eesti" ning selle raames pööratakse kõrgendatud tähelepanu nii meie looduse tervisele kui ka sellele, kuidas loodus mõjutab inimese tervist.

"Seda, et Viru raba ja Kakerdaja raba on kevadisel nädalavahetusel rahvarohked nagu Viru tänav, teame juba ammu. Meie rahvas tahab käia väga looduses. Kuidas käia looduses nii, et jääda seal märkamatuks nii sinna minnes kui ka sealt tulles, et me oskaks hoida loodust? Meie vaim saab tervemaks, aga meie hing jääb tühjemaks, kui leiame sealt prügi. Meie inimene on hooliv, ta tahab kaitsta loodust, õpetame talle, kuidas loodust hoida," ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid looduskaitsekuu avamisel.

Juba 1989. aastast alates välja antava Eerik Kumari preemia laureaadiks valiti tänavu looduskaitsja Eerik Leibak, kes on üks Eesti looduse parimaid tundjaid, Eestimaa Looduse Fondi üks esimestest töötajatest, mitmete suurte kaitsealade nagu Soomaa ja Alam-Pedja moodustamise algataja ning paljude üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja.

"Meile esitati Kumari preemia nominentideks neli väga tugevat kandidaati. Nad kõik olid suurepärased, kuid hindamiskomisjon leidis, et just Eerik Leibak oma tähelepanuväärse looduskaitselise tegevusega väärib enim tänavust kõrgeimat tunnustust", ütles keskkonnaminister Siim Kiisler tänavuse Kumari preemia laureaadi valiku kohta.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Lisaks Eerik Kumari preemiale kuulutati looduskaitsekuu avaüritusel välja Eesti looduskaitse märgi laureaadid, kelleks osutusid:
Eesti-Soome looduskaitsekoostöö edendaja Ilkka Heikkinen, ökoloog, pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm, Tallinna loomaaia direktor ja Euroopa naaritsa uurija ning kaitsja Tiit Maran, vabatahtliku kalavarude kaitse eestvedaja Jüri Nurk, metsaökoloog ja -kaitsja Anneli Palo, ettevõtjast loodushoidja Olari Taal, Karula rahvuspargi idee üks autoritest Pille Tomson, Narva Keeltelütseumi direktor ja Eesti Looduskaitse Seltsi Narva osakonna juht Nadežda Tšerkašina ning Saaremaa Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Inge Vahter.

Looduskaitsemärgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki antakse välja alates 2011. aastast ning tänaseks on välja antud 51 märki.

Looduskaitsekuu avamisel tutvustati ka laiemalt looduskaitsekuu tähistamise eesmärki, tänavust fookust ning kõigile huvilistele osa saamiseks korraldatavaid tegevusi - loodusmatkasid, -ekskursioone ning -vaatlusi.
"Sarnaselt varasematele aastatele kutsume ka tänavusel looduskaitsekuul inimesi loodusesse. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega kõikjal üle Eesti matku, kus inimestel on võimalik ekspertide juhendamisel tutvuda meie väärtustega ja õppida loodust paremini tundma," kirjeldas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk eesootavaid looduskaitsekuu sündmusi.

Looduskaitsekuu avaüritusel viibijatel oli võimalik osaleda ka Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviserajal toimunud retkel ja talletada seal nähtu loodusvaatluse andmebaasi. Liigivaatlusi on võimalik teha ka kõigil teistel huvilistel veebilehel: www.lva.eelis.ee.

Kõigi põnevate looduskaitsekuu ettevõtmistega saad tutvuda spetsiaalselt loodud sündmuste kalendris keskkonnaministeeriumi kodulehel: www.envir.ee/et/looduskaitsekuu-2018-terve-eesti

Looduskaitsekuu algas 13. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev, ning lõpeb 5. juunil, Maailma keskkonnapäeval. Looduskaitsekuu tähistamist viivad läbi Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade