Istungil esitleti aprillis Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi eelnõud, mille eesmärk on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist toidutarneahelas. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks oluline tagada põllumajandustootjale õiglasem sissetulek ja parandada tarneahelasiseseid suhteid. "Ühtse siseturu tingimustes tegutsedes tuleb turutõrgete vältimiseks tagada võrdsed konkurentsitingimused. Direktiiviga on kavas keelustada teatud ebaausad kauplemistavad EL-i üleselt, jättes liikmesriikidele õiguse vastavaid tavasid täiendada," sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. Sektoriga toimunud arutelul tõdesid sektori esindajad, et ebaausate kauplemistavade kasutamine on Eestis probleemiks ning õiguslik raamistik aitaks nende kasutamist vähendada.

Tutvustati ka mahemajanduse tervikprogrammis mahepindala eesmärgi ettepanekut. Ettepaneku eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel. Valitsuse majandusarengu komisjonile esitatakse ettepanek seada eesmärgiks, et aastaks 2021 saaks Eestis vähemalt 51%-l maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja 2 miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana.

Lisaks esitleti Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni algatuse kohta, millega muudetakse üldiseid toidualaseid õigusnorme reguleerivat määrust (EÜ) nr 178/2002 eesmärgiga muuta toiduahela riskihindamise protsess läbipaistvamaks ja tagada selle jätkusuutlikkus. Ettepaneku kohaselt peaks avalikkusel olema suurem ligipääs Euroopa Toiduohutusameti poolt toiduohutuse valdkonna riskide hindamisel kasutatavale infole, eeskätt selleks tehtud uuringutele.Samuti soovitakse eelnõuga tagada liikmesriikide senisest suurem panus EFSA juhtimisse ja teaduskomisjonide töösse.

OSKA spetsialist Karin Jõers-Türn ja analüütik Siim Krusell andsid ülevaate OSKA uuringust "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus", kus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täiendkoolituses. "Tulevikus on edukas ettevõtluses aina olulisem roll oskustel, mis aitavad kaasa toote- ja (töö)protsesside arendusele. Lisaks headele erialastele oskustele on edukal tulevikutöötajal vaja üldoskusi, nagu suhtlemis- ja juhtimisoskus, analüüsi- ja tõlgendamisoskus ning suure pildi nägemise oskus. Tehnoloogia areng toob töötajatele kaasa vajaduse arendada valdkonnaspetsiifilisi IKT-oskusi," sõnasid Jõers-Türn ja Krusell. Link uuringutulemusi kajastavale blogipostitusele.

Samuti tutvustati maaeluministri määruse eelnõud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemate nõuete kohta. Tegemist on põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõuga veise- ja vasikaliha, sealiha ja lambaliha sektorite hindade registreerimiseks parandamaks turu läbipaistvust. Rümpade kvaliteediklassidesse määramine annab põllumajandustootjatele ühtsed alused tapale viidud veiste, sigade või lammaste eest makstava hinna määramiseks ning soodustab kvaliteetse liha tootmist.

Ülevaade anti ka maaparandusseaduste eelnõu põhilistest muudatustest. Maaparandusseaduse eelnõu on Riigikogus menetlemisel. Eelnõu teine lugemine on kavandatud selle aasta 9. maile ja kolmas lugemine 16. maile, seadus jõustub 1. jaanuarist 2019.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade