"Meie statistikast on näha, et kuigi tulekahjusid esineb üldiselt järjest vähem, on kasvamas just koduste põlengute arv," sõnab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. Hoonetulekahjude koguarv on tänavu suurenenud 11 tulekahju võrra võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. 2018. aasta esimese kolme kuuga põles 196 kodu, mida on 9 kodu võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. "Kõige suuremaks murekohaks ning tulekahju tekkepõhjusteks on eelkõige küttekolded ning elektriseadmed. Kortermajade puhul võib saada ühes korteris peidus olev oht lõpuks saatuslikuks kogu majale," lisab Tähe.

Tegemist on Päästeameti sellel aastal teise kontrollkäiguga kortermajadesse. Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72%, millest 95 korral alustati ka haldusmenetlust.

Allikas: Päästeameti 07.05.2018 pressiteade