"Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest. Nimetatud erisust on Eesti rakendanud juba alates 2015. aastast," sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre.

Metsasuse erisuse andmeid tuleb uuendada ja uus analüüs esitada iga kolme aasta järel. Seda tuleb teha ka juhul, kui muudetakse halduspiire, mis võib avaldada mõju erisuse saamise aluseks olevatele suhtarvudele. Kuna Eestis toimus 2017. aastal haldusterritoriaalse korralduse muudatus, mis jõustus peale 15. oktoobrit 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist, muutusid sellega oluliselt ka seni kehtinud kohalike omavalitsusüksuste piirid, mis omakorda avaldasid mõju ka metsasuse erisuse senisel kujul rakendamisele.

Aastateks 2018-2020 metsasuse erisuse rakendamise jätkamisel ja uue homogeense piirkonna väljatöötamisel lähtuti samadest põhimõtetest ja metoodikast nagu eelmisel perioodil, mille tulemusel moodustati Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond, mille territooriumist 59,28% on kaetud metsaga ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv on 3,03.

Ühtse geograafilise piirkonna hulka kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste loetelu on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 "Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus" lisas 6.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade