Sel aastal on toimunud Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Ida-Virumaa omavalitsuste ja kohalike elanike vahel mitmeid kohtumisi, kus on arutatud Alutaguse rahvuspargi loomise ideed. "Oleme saanud nendelt kohtumistelt positiivset tagasisidet, mistõttu soovime rahvuspargi loomise ideega edasi minna," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes allkirjastas selleks looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Looduskaitseseaduse muutmisega luuakse uus rahvuspark - Alutaguse rahvuspark - Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas, Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

"Soovime rahvuspargi loomisega tuua enam esile piirkonna loodusväärtusi ning liita tervikuks sealset olemasolevat loodus- ja pärandkultuuri kompleksi. Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt, mõjudes sellega piirkonnale tervikuna hästi," ütles keskkonnaminister Kiisler.

Rahvusparki soovitakse luua olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on praegu juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodav rahvuspark on kavandatud valdavalt riigimaale, mida on kokku 42 627 hektarit.

Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest -olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga. Olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikuimad ja näitlikuimad osad.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Alutaguse, Lüganuse, Toila ja Jõhvi valda ning Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile.

Seaduse jõustumise järel koostab Keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja viib läbi eelnõu avalikustamise. Kaitse-eeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2018. aasta lõpus- 2019. aasta alguses. Samuti koostatakse rahvuspargile kaitsekorralduskava, milles seatakse rahvuspargi lähemad ja kaugemad eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade