„Rahvameditsiinil ja ametlikul meditsiinil on täiesti erisugune kasutajaskond,“ lükkab mitmenda põlve ravitseja, meditsiiniõe haridusega Niina Dudar ümber arvamuse esma- ja teisejärgulisest meditsiinist. „Rahvameditsiini abil ravitsejaid on kahte sorti: esiteks need, kes oma maailmavaate tõttu eelistavad tohterdamist selle abil, mida meile loodus on andnud; ning teiseks need, kes pole tarkade arstide juurde sattunud ja keda ametlik meditsiin enam aidata ei suuda.“
Vaarema kool
Niina sai oma teadmised ravimtaimedest vanavanaemalt, kellega koos ta lapsena metsas käis ning kelle õpetussõnu kuulas ja kõrva taha pani: missugune taim millise tõve vastu aitab, millal mida korjata tuleb ja milline korjatud ravimtaim olema peab.
Niina sõnul ravis ta vaarema lisaks taimedele ka kaanidega, tänapäeval nimetatakse seda hirudoteraapiaks.
Niina on sellest kaugemale läinud. Ta on omandanud mitmesugused massaažiliigid ja manuaalteraapia. Peale selle kasutab ta ravimisel vaha ja savi.
Ravida saab kõike
„Kui me ei tea mingi taime tähendust, siis ei tähenda see veel, et see on kahjulik või kasutu. Ega targad asjata ütle, et iga häda vastu leidub ravim(taim),“ selgitab ta.
Küsimuse peale, kas ravitseja pakutavate vahenditega on võimalik kõiki haigusi ravida, jääb Niina mõttesse ja ilmselt meenutab tohterdatud tõbede loetelu.
„On küll,“ ütleb Niina, kuid lisab samas, et kõik sõltub sellest, kui kaugele on haigusel lastud areneda ning kas inimene on valmis läbi tegema pikka ja vaevalist tervenemisprotsessi. Siin on kaks tingimust: haigusest sõltuva spetsiaalse dieedi järgimine ja määratud ravimsegude pidev kasutamine. Tromboflebiit, dermatiidid, psoriaas, epilepsia, hüpertoonia, astma, vähkkasvajad, diabeet – see pole veel kogu loetelu rasketest haigustest, mida Niina sõnul on võimalik ravida medikamente kasutamata.
Tavaline hiirekõrv
Taimeraviks näiteks valib Niina igale aiapidajale tuntud umbrohu hiirekõrva. Mitmenda põlve ravitseja selgitab, et selle taime lehtedes on hiigelsuur hulk inimesele vajalikke aineid: koliin, atsetüülkoliin, türamiin, isotiin, parkained, fumaar-, õun-, sidrun- ja veinhape, karotiin, flavonoidid, B2-, C- ja K-vitamiin, fütontsiidid ja eeterlikud õlid. Hiirekõrva seemned sisaldavad 28% rasvõli.
Leotist ja ekstrakti kasutatakse kopsu-, emaka-, mao- ja sooleverejooksu korral verejooksu peatava vahendina.
Selle taime tõmmist ja mahla kasutatakse rahvameditsiinis neeru- ja maksahaiguste ning ainevahetushäirete korral.
Peale selle saab harilikku hiirekõrva kasutada ka toiduvalmistamisel: sellest saab teha suppi, salatit ja pirukatäidist.
Taimede kogumine ja säilitamine on terve teadus
Niina meenutab, kuidas ta kunagi ammu käis vaaremaga taimi korjamas ning memm alati kepi kaasa võttis. Mitte selle pärast, et tal jalad haiged olnuks, vaid seepärast, et nii oli püsti seistes kergem taimi uurida. Juuri ja marju kuivatas ta vene ahju peal, taimede lehed pani kas tervelt pööningule kuivama või peenestas.
„Mul pole praegu kogutud ravimtooraine töötlemiseks selliseid ideaalseid tingimusi,“ tunnistab Niina. „Murran taimi, kuni saavutan vajaliku suuruse, ja panen kodus vähekäidavas kohas lauale, et need ei tolmuks.“
„Oi, mul on see taim kodus olemas! Ja see ka!" ütlevad tavaliselt loodusapteegist abi saama tulevad inimesed.
Isegi kui rohu või juurte säilimisaeg pole veel möödas (taime maapealne osa säilib kuni 2, juured kuni 3 aastat), võib valesti valitud korjekoht ka väga väärtusliku taime täiesti kasutuks muuta. Peale selle tuleb ravimtaimi kuukalendri järgi korjata.
Taimeraviraamatutes on kirjas ainult taime umbkaudse korjamise aeg, näiteks juuli-august, teab Niina.
Kõik ei sobi kõigile
Niina lemmikravimtaim on verehurmarohi, millest ta ravimeid teeb. See töö on aeganõudev ja raske. Sest nagu iga asi, nõuab seegi oskusi. Rahvameditsiin pole selles osas erand. Valesti kogutud tooraine, ühe või teise preparaadi ebaõige doseerimine võib tervisele kahju teha.
Kuidas ravida
Et mõnest haigusest taimede abiga jagu saada, on Niina välja töötanud oma ravimeetodi. Algul määrab ta üldtugevdava ja organismi puhastava ravimtaimede segu kuuri, millesse kuulub 60-80 taime. Kusjuures ta kasutab ainult kohalikke taimi, ei ühtki võõramaist. Niina sõnul peavad segus olema kindlasti nii soojad kui külmad taimed (see terminoloogia puudutab taimede energeetikat).
Ravi järgmine etapp on konkreetsele haigusele suunatud segu tarvitamine, kusjuures kui see on näiteks mõeldud paksu vere vedeldamiseks, ei tohi mingil juhul kasutada ainult tulemuse saavutamisele suunatud taimi – igal asjal on oma mõõt.
Allikas: ajaleht Põhjarannik, Tatjana Leppik