"Marjakammiga korjatud või masinkoristatud mustikate nüüdisaegsed töötlemisliinid, kus lisaks muudele toimingutele sorteeritakse mustikad suuruse järgi tööstus- ja lauamarjaks, ei ole sageli taskukohased keskmise ja väikese suurusega istanduste jaoks. Sestap seadsin töö eesmärgiks suurendada mustikasorteeri tootlikkust, suurendades kasulikku tööaega, mis sõltub mustikasordi vaheldumisel mustikasorteeri ümberseadistamisele kuluvast ajast ning ümberseadistamise lihtsusest," selgitas Kaarel Soots.

Tööst selgus, et mustikamarja mahtu saab kõige täpsemalt hinnata selle massi järgi, mida on omakorda kõige täpsem hinnata gabariitmõõtmete, nagu läbimõõt ja kõrgus, põhjal. Mustikate koristusjärgse töötlemistehnoloogia arendamisel valiti sobilikuks sorteerimisseadmeks rihmsorteer, mille ümberseadistamise aja vähendamiseks marjasordi vahetamisel arendati reguleeritava rihmatrumli kaks versiooni. "Rihmade vahekauguste suurendamine mõjutas sorteeritud marjafraktsioonide puhtust negatiivselt, kusjuures kõige enam suurte marjade puhul. Kui suurendasime rihmsorteeri sorteeritava ala pikkust ning lisasime võimaluse muuta sorteeriva ala kaldenurka, suurenes aga suurte marjade fraktsiooni puhtus ligi 35%," rääkis Soots. Ta nentis, et tulevikus võiks jätkata tööd mustikate koristusjärgse töötlemise tehnoloogia ja mustikakasvatuse masinviljeluse tehnoloogiliste sammude arendamisega, millega on maaülikooli tehnikainstituudis juba algust tehtud.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 6. aprillil algusega kell 12.15 aadressil Kreutzwaldi 56, ruumis B136. Doktoritöö juhendajaks on prof Jüri Olt, oponendid prof Pavel Kic (Czech University of Life Sciences, Tsehhi) ja prof Algirdas Jasinskas (Aleksandras Stulginski University, Leedu).

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade