Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnul on suur samm edasi, et Eestis on ettevõtteid, mis soovivad ringmajanduse põhimõtteid rakendada kõigis oma tegevusvaldkondades, sh kasutada ära kõik jäägid. Et ringmajanduse mõiste on tarbijale uus, leidsid osapooled, et oluline on teha selgitustööd, millist kasu annavad tarbijale ja keskkonnale investeeringud ettevõtte tegevuse energiatõhusamaks, materjali- ja veesäästvamaks ning nutikamaks muutmisel. "Seejuures on oluline muuta ka veeteenuse kontseptsiooni. Veeteenusena peame müüma kvaliteeti ja mugavust, mille eest maksmisel ei tunne tarbija end halvasti," lisas Emajõe Veevärk AS juhatuse liige Andres Aruhein.

Koostööleping näeb ette tegevusi olulisemates tegevusvaldkondades, nagu settekäitlustehnoloogiate arendamine ja reoveesette väärindamine tooteks, energiatõhusa settekäitluse arendamine, jääksoojuse kasutamine, sette ja biolagunevate jäätmete kooskäitlemise ja ringlussevõtu uurimine, tarbevee puhastamise uuringud, sademeveeuuringud ja turu- ja tasuvusuuringute ning sotsiaalmajanduslikud aspektid. Eesmärkide sihipäraseks rakendamiseks luuakse töörühm.

Samuti peavad osapooled oluliseks ülikoolide ja ettevõtete koostööd, et võimaldada üliõpilaste silmaringi laiendamiseks juurdepääsu veemajandusevõttesse, kasutada võimalust kutsuda loengutesse praktikuida ja pakkuda üliõpilastele võimalust küsida nõu valdkonna spetsialistidelt. Seetõttu näeb tulevane koostöö ette ka kraadiõppurite osalemist uuringutes koostöös ettevõttega, samuti maaülikooli õppejõudude osalemist ettevõtte koolitusprotsessis.

Allikas: Eesti Maaülikooli 29.03.2018 pressiteade